kütuseosad enam läbi ei tule ja leegifrondi väline ruum, kus jääb kasutamata puhas õhk. Kuna leegifrondi sees ei jätku õhku kogu kütuse ärapõletamiseks, töötab mootor suurema kütusekuluga ja heitgaasidega väljub must suits. · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Diiselmootori heitgaaside põhiprobleemiks, mida auto tehnoülevaatusel kontrolli-takse, on nende suitsusus. Samal ajal on aga heitgaasi suitsusus ka heaks toiteaparatuuri korrasoleku indikaatoriks. Alljärgnevalt ongi analüüsitud toiteaparatuuri seisukorda, võttes aluseks heitgaaside suitsususe. · Must suits. · Musta suitsu tekitajaks on tahmaosakesed heitgaasis. See on tingitud kütuse halvast põlemisest silindris ülerikastumise tõttu: · silindrisse antav kütuse kogus liiga suur · silindrisse ei tule vajalikus koguses õhku · Põhjused: · 1.Õhufilter ummistunud · 2
1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis. Heitgaasi Heitgaasi komponendi Iseloomustus komponent tekkepõhjus O2 Põlemisel kasutamata jäänud hapnik Kahjutu
Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks". Sissejuhatus Diiselmootori segumoodustus ja segu põlemine. Diiselmootori küttesegu moodustatakse silindri sisemuses. Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150..
Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi suunatud ülaltoodud nõudmiste kohandamises mitmesuguste keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks". Sissejuhatus Diiselmootori segumoodustus ja segu põlemine. Diiselmootori küttesegu moodustatakse silindri sisemuses. Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150..
Sobib kasutada suvel, lõunarajoonides aastaringselt Talvine - põhikomponentideks on propaan ja propeen 90 %. Sobib kasutada talvel. Suvine vedelgaas ei aurustu alla -10°C juures ja seetõttu ei välju gaasiballoonist. Kuna propaan ja butaan on peaaegu lõhnata gaasid, siis lisatakse gaasidele odorante, peamiselt etüültiooli(C2H5SH). Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada ottomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. 2. Määrdeõlid 2.1 Määrdeained Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded: · mineraalseteks (toodetud naftast või mõnest muust maavarast, näit. põlevkivist); · orgaanilisteks (toodetud taimeõlidest, loomsetest rasvadest);
kütuses parafiinikristallid ja · hangumistemperatuuriga, mille juures kütus kaotab voolavuse. Selle põhjal jaotatakse diislikütused kolme liiki , vaata allpool olevat tabelit: Tegur/Kütuse liik Suvine kütus Talvine kütus Hägustumine -5ºC -25...- 35ºC Hangumine -10ºC - 35...- 45ºC - 55ºC.- arktiline kütus Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale: talviste kütuste kasutamine suvel põhjustab toiteaparatuuri (pump ja pihustid) kiiret kulumist. Kütused: diiselküte Diislikütuse stabiilsus Diislikütuse keemilist stabiilsust iseloomustatakse: · vaigusisaldusega, · joodarvuga · koksistuvusega. Mida vähem on kütuses vaike, väiksem joodarv ja koksistuvus ning mida kauem on ta stabiilne, seda vähem tekib mootoris nõge ja tagi, seda parem on see kütus mootori "tervisele" ! Kütused: diiselküte Diislikütus ei tohi sisaldada: · mehhaanilisi lisandeid;
Sobib kasutada suvel, lõunarajoonides aastaringselt Talvine - põhikomponentideks on propaan ja propeen 90 %. Sobib kasutada talvel. Suvine vedelgaas ei aurustu alla -10°C juures ja seetõttu ei välju gaasiballoonist. Kuna propaan ja butaan on peaaegu lõhnata gaasid, siis lisatakse gaasidele odorante, peamiselt etüültiooli (C2H5SH). Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada otttomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine).
Sobib kasutada suvel, lõunarajoonides aastaringselt Talvine - põhikomponentideks on propaan ja propeen 90 %. Sobib kasutada talvel. Suvine vedelgaas ei aurustu alla -10°C juures ja seetõttu ei välju gaasiballoonist. Kuna propaan ja butaan on peaaegu lõhnata gaasid, siis lisatakse gaasidele odorante, peamiselt etüültiooli (C2H5SH). Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada otttomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. Hõõrdumine ja kulumine Hõõrdumine Masinaosade vahel põhjustab hõõrdumise kaks asjaolu: · detailide pinnakonaruste haakumine (mehhaaniline hõõrdumine); · molekulidevaheline tõmbejõud (adhesioon) kokkupuutepinnas (molekulaarne hõõrdumine).
annaabi.ee 
