Selge, hapnikurikas vesi Fragilaria capucina koos limaga Toiteaineterikkad veed, kõrge Achnanthes minutissima pH III pH 6,5-7,3 Achnanthes minutissima Laia levikuga ränivetikate liigid Cymbella minuta Toiteaineterikas vesi Amphora pedunculus Cocconeis placentula IV Mõõdukalt orgaaniline reostus, Gomphonema parvulum Veevkaliteedi langus on Langenud veekvaliteet - kõrge põhjustanud Amphora, Cymbella,
Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi 2) Rähkmuld katab paks moreenihorisont, palju huumust, toitaineid, teravaservalisi paemurendeid 3) Veerismuld Kividerohke muld, mis asetseb moreeni peal 4) Leetjasmuld puudub huumus, toitevaene kiht peal ning selle all toiteaineterikas kiht 5) Leetunud muld umbes sama vist 6) Leedemuld umbes sama vist 7) Gleistunud leedemuld umbes sama vist ( savikiht on ka seal) 8) kamar-leetmuld sama vist... 9) Gleimuld Sinakas/rohekas gleihorisont, mis koosneb toorhuumusest ning tavaliselt on see mult leetunud 10) Madalsoomuld Enamasti mänd, üle 30cm turbahorisont ning selle all on gleihorisont. I Mets 1) Nõmmemets ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu(liivane muld), ning rindeid on Puhmad,
Kubija järve puhastus toimub rohkem kui üks kord aastas, mistõttu on veekvaliteet väga hea. Samuti on Kubija järv Võru külastasjate lemmik ujumiskoht. Kanariku järv on eelmainitud järvedest kõige väiksema saastatusega. Veekvaliteeti on parandatud aastate jooksul, kuid olulist reostust pole seal olnud. Seda seetõttu, et järve ääres puudub tihe asustatus ja läheduses pole suuri tehaseid, mis saastaksid vett. Järve suubuvad mitmed allikad, mis puhastavad vett. Vesi on toiteaineterikas, põhi on mudane ja seetõttu on vee värvus punakaspruun ja läbipaistev. Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets. Võru joogivee kvaliteet on väga hea. Võru linn saab oma joogivee puurkaevust, kokku on neid 10. Vett töödeldakse Võru veetöötlusjaamades. Puurkaevuveest eraldatakse üleliigne raud ja magneesium. Joogiveena kasutatakse ainult põhjavett, mis on tunduvalt kvaliteetsem ja paremini kaitstud kui pinnavesi. Joogivee kvaliteeti võib rikkuda puurkaevude rike või
õitsemine tagasihoidlik. Lisaks ummistub tiik sellises kohas peagi lehtedega. Kui muud võimalust siiski pole, tuleb veepinnale langenud lehed aeg-ajalt sõela või spetsiaalse abivahendiga kokku korjata ja vett sagedamini vahetada. Vette sattuv orgaaniline materjal hakkab sooja käes aja jooksul lagunema ja mürgist metaani eraldama. Sellises vees ei suuda elada taimed ega loomad. Vihmaveega lisanduvad vette ka mulda ja mineraalsooli. Tekib toiteaineterikas keskkond, kus armastavad elutseda bakterid, vetikad ja veeumbrohud. Spetsiaalsete keemiliste ühendite lisamine muudab vee koostise vetikatele sobimatuks ja vähendab nende vohamist. Kui kavatsete tuua veekogusse vesiroosid, peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada
Harilik rabarber tatralised külmakindel ja varjutaluv. 1,5 m sügavalt haritud (40 cm) teisel aastal 60 Aed-mustjuur korvõielised huumusrikas maa, neutraalne muld - 125 cm eelistab viljakat ja niiskemat mulda, aedpetersell sarikalised talub poolvarju 60-90 cm päikeseline koht, toiteaineterikas ja Aedseller sarikalised niiskemapoolsem muld 30-70 cm huumusrikas, paraniiske, keskmise raskusega muld. Talub ka Mädarõigas ristõielised poolvarju 50-150 cm mulla suhtes pole nõudlik, kuid Maapirn korvõielised eelistab huumuserikast 2-3m kasvab igal aiamullal, kuid eelistab
Milankovitchi tsükkel (seotud päikese aktiivsusega päikese loited) El Nino ehk Lõunaostsillatsiooni (Klimaatilises mõttes muutuste esile kutsuja Vaikse ookeani piirkonnas. Tavaliselt puhuvad Lõuna-Ameerika rannukul passaattuuled, mis ajavad sooja pinnavee rannast eemale > samas toimub külma toitaineterikka sügavamate kihtide vee üleskerkimine > mitmekesine elu. El Nino tähendab nende passaattuulte nõrgenemist > soe vesi jääb ranniku juurde ja toiteaineterikas külm vesi tulemata > siis aga ei õitse fütoplankton, millest toitub zooplankton, kellest toituvad kalad > elu soikub. El Nino sagedus on enamasti kaks korda 10 aasta jooksul) El Nino toob endaga kaasa: tugevad troopilised vihmad, mis ulatuvad laialdaselt tormid mitmetes piirkondades sadamete hulk väheneb järsult, esinevad põuad (eriti Brasiilias, aga ka Kesk- Ameerikas, Indoneesias, Lääne-Aafrikas)
annaabi.ee 
