tõrjutavaks peetav karvane võõrkakar on jõudnud põldudele ja maakodu-aedadesse just suurfarmidest pärit värske sõnnikuga, kuhu see jõudis omakorda Venemaalt toodud jõusöödaga. Kanasõnnikut on kasutatud ajalooliselt peamiselt väikeaedades kiiretoimelise pealtväetisena. Tänapäevane tööstus varustab meid aga mitmete linnusõnnikut sisaldavate väetistega ja nii on mugav ja piisavalt ohutu kasutada ka suure toitainete sisaldusega kanasõnnikut. Kanasõnnik on kõige toitainerikkam, sisaldades fosforit üle viie korra ja lämmastikku umbes neli korda rohkem kui veisesõnnik.
- Oomega-3 rasvhapete suurendamiseks lisatakse rapsiõli kanade toidule -Kollast värvi lisavad karotinoidid Teiste lindude munad -KALKUNIMUNA Toiteväärtuselt võrdne -Kaal on 70-90g PARDIMUNA 75- 100g Kanamunast rasvasem HANEMUNA 120-200g VUTIMUNAD Kaal kuni 12g Koor pruunikirju ja õhuke- 0,26 mm kuid tugeva nahk- ja kiudkestaga Valg- ja rasvasisaldus sama kui kanamunas Fe sisaldab 4,5x rohkem B1 ja B2 vitamiini üle 2,5x rohkem Tervistav mõju, sest toitainerikkam Ei põhjusta allergiat JAANALINNUMUNAD -Kaal 1,2- 2 kg - Keskmine kaal on umb 22- 24 kanamuna - Koore paksus 3-4 mm - Säilib külmikus 6 kuud - Keetmise aeg 1,5 tundi Jaanalind hakkab munema 2 aastaselt. -Muneb 25-30 aastat - Elab 70 aastat - Paar nädalat muneb, paar puhkab, aastas muneb 40-70 muna - Peale esimest 5-6 muna on kõik täpselt ühekaaluga MIDA JAANALINNUMUNA SISALDAB -Vesi 75% - Valgud 47% - Rasva 43,7% - Põhiliselt A-vitamiin
12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina
tõttu on muld väheviljakas. Mullaprotsessid: Kiire läbiuhtumine Ferrallidistumine – kui mulda jäävad väljauhtumise tõttu Al ja Fe ühendid. Parasvöötme rohtla A, B ja C Liikumine ↓↑ Kõige toitainerikkam muld Mullaprotsessid Kamardumine – huumuse kujumine Okasmets (taiga) A, B, E ja c Liikumine ↓ Mullaprotsessid Leetumine – sademete tõttu savirikas alla poole, väheviljakas kiht tekib – leetehorisont A, B ja C, gleihorisont?? Gleimullad – soostumise esimene aste (vesi näha pildil). Vesi liigub vähe, sest igikelts tuleb vastu. Mullaprotsessid: Gleistumine - soostumine Savann Liikumine ↑ Mullaprotsessid Sooldumine
2)turba lagunemise aste, jaotatakse kolmeks: halvasti (T1) keskmiselt (T2) ja hästi lagunenud turvas. Väljas saab seda teha nii kindlaks, et kui turvas pihku võtta ja pigistada, siis halvasti lagunenud turbast tuleb palju peaaegu värvusetut vett, käsi ei määrdu. Hästi lagunenud turvas on nagu pori. Vastavalt lagunemisastmele kasutatakse turvast: halvastilagunenud on süsiniku rikas ja seda kasutatakse energeetikas, hästi lagunenud turvas on toitainerikkam ja seda võib isegi põllumajanduslikel eesmärkidel kasutada.. Soomullad jaotuvad : 1)madalsood M 2)siirdesood S 3) rabad R. LG1- st tekib tavaliselt siirdesoo ja see muutub omakorda rabaks. G1-st tekivad madalsood, sest see on karbonaatne ja toitainerikas muld ning see läheb üle siirdesooks. Veekogude kinnikasvamisest tekib sapropeel ehk järvemuda, mis settib veekogu põhja eutrofeerumise tulemusena. Järved kasvavad kinni kahte moodi. Sapropeeli tekkega kasvavad kinni madalad
annaabi.ee 
