Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toimumisajale" - 6 õppematerjali

Mehhiko maavärin
4
docx

Mehhiko maavärin

Maavärina kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest suurimad haiglad olid kokku varisenud. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 tugev magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami, mis hävitas rannikualad. 20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes. See maavärin oli väga laastav tänu tema järelmõjule ja tema toimumisajale. 1. Ausammas maavärinas langenutele Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm https://en.wikipedia.org/wiki/1985_Mexico_City_earthquake

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
Keeleteaduse alused I
9
doc

Keeleteaduse alused I

(nt eesti k ta jalutas metsas). Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbi abil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga: Nt ee k enneminevik. sündmushetk(s) kõnehetk(k) viitehetk(v). olevik: s, k, (v); lihtminevik: s k(v); tulevik: k(v) s; minevik: s____k(v); enneminevik: s____v k Nt yagua keeles on 1. lähiminevik ehk mõni tund enne kõnehetke, 2. lähiminevik ehk üks päev enne kõnehetke, 1. minevik ehk ~kuu..nädal tagasi, 2. minevik ehk ~1..2kuud kuni 1..2 aastat tagasi, 3

Keeled → Keeleteadus
102 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Poiss minema-3SG koju 2- Lisatakse eitusverb 3- Eitust märgitakse verbi afiksitega AEG Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt. Kõnelemisajaga) . Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga on tegemist absoluutse ajaga. Nt. Tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga. Preesens, imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust, väljendatakse tavaliselt verbil. *modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! Ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust.

Filoloogia → Sissejuhatus...
88 allalaadimist
Keeleteaduse kordamisküsimused 2013
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

nt Olen söömas, olin raamatut lugemas, inglise k He is talking. 62. Aeg ehk tempus - Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse (S) või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke (V) suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga (K). Nt ee k enneminevik S=sündmushetk; K=kõnehetk; V=viitehetk 63. Modaalsus, modaalverbid Kõneviis ehk modus, Kõneviis ja modaalsus, Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi ­ NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. 64

Keeled → Keeleteadus
68 allalaadimist
Üldkeel
23
doc

Üldkeel

Tempus ehk aeg väljendab tegevuse suhet kõnehetkega ja on seega deiktiline kategooria. 60. Aeg Grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse verbil. Kõnehetk on tempuse lähtekoht e origo. Absoluutne aeg, kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga (tulevik, lihtminevik). Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes (enneminevik). Imperfekt e lihtminevik, futuurum e tulevik. Perfekt e t'isminevik vaatleb mineviku tegevust kõnehetkest lähtuvalt, pluskvamperfekt e enneminevik vaatleb mingist minevikus olnud vaatepunktist lähtuvalt. Sellist vaatepunkti nimetatakse viiteahelaks. 61. Modaalsus, modaalverbide allikaid Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus hõlmab seda osa

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
115 allalaadimist
Keeleteaduse alused
40
docx

Keeleteaduse alused

mu-l on poes käidud I-ADE be:SG3 shop-INE go-PPP Aeg · Aega on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tabaliselt markeeritakse verbi. · Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. NT: tulevik, lihtminevik jne. · Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale Kõneviis Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Kaudne kõneviis -vat kirjakeeles ja pidi suulises keeles. Konditsonaali kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, kas tegevus üldse toimub: kui ta meile tuleks, oleks...

Keeled → Keeleteadus
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun