Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama? Kriisid sunnivad inimest vastu minema muutustele, millelegi uuele, kui vana toimetulekuviis on muutunud võimatuks või liialt vaevaliseks. Inimene on jõudnud olukorda (või elujärku), kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita mõista akuutset olukorda. Asjaolu, et seni pole kogu süsteem veel kokku varisenud, ei tähenda seda, et see kunagi tulevikus ei võiks nii minna. Enamik riike usuvad, et elavad igati säästlikult, kuid hiljem võib hoopis selguda, et nad ei suuda püsimajäämiseks
miks nad peaksid põhilised olema, ei ole kvalitatiivset vahet baasiliste ja mittebaasiliste emotsioonide vahel Lazarus eesmärgiga ühilduvad (soodustavad, vasak prefrontaalkoore osa) emotsioonid ja eesmärgiga mitteühilduvad (pärssivad neg, parem prefrontaalkoore osa) emotsoonid Hirm signaliseerib füüsilisest karistusest Ärevus ebamäärasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujäämiseks Pidev tajutud kontrolli puudumine õpitud abituse kujunemine (Seligman) Toimetulekuviis ärevuse hirmuks ümberkujundamine, et sellele vastu astuda Õnnelikkus subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000) Õnne emotsioon motiveerib planeerima, saavutades isikliku kontrollitunde 8. SJ tunnetuspsühhi II visuaalne töömälu kordamine Ajataju Impulsiivsus kui ülehinnatud aeg. 9. loeng Normaalsus ja ebanormaalsus 1) subjektiivne norm lähtepunkt iseendast 2) normatiivne norm lähtepunkt ideaal
Kahju kahju või kadu, mis on juba juhtunud. Oht ootus, et midagi halba kohe juhtub. Väljakutse väljakutse, mida inimene tunneb kindlalt, et suudab saavutada. Toimetuleku liigid. Trait-oriented vs state-oriented Trait eesmärgiks varajane individuaalide identifikatsioon, kelle toimetulekuviisid ning võimalused on ebaadekvaatsed spetsiifilise stressoriga olukorras. State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti stressi tekitavatele faktoritele, vaid ressurssidele, mis säilitavad heaolu stressisituatsioonides. Sotsiaalne toetus, kooskõlatunne (sense of coherence), enesetõhusus, optimism. Kooskõlatunne
jumalikus selgust või kindlustunnet. 35. Palve psühholoogilised efektid. Isiku tasandil muudab palve meid teadlikumaks iseendast, oma olukorrast, vajadustest, tunnetest ja motiividest. Grupi tasandil aitab palve suurendada grupi sidusust, kuna ühiselt arutletakse suhteliselt isiklikku materjali, inimesed on avatumad ja enam pühendunud ühisele eesmärgile. Palve hõlmab nii asiseid kui ka emotsionaalseid toimetulekustrateegiaid. Inimesel võib välja kujuneda teatud palvetav toimetulekuviis Rituaalne käitumine pakub huvi erinevatele käitumisteadustele 36. Äärmusliku usugrupi tunnused. rituaalid, doktriin(seisukohtade süsteem), emotsioonid, teadmised, eetika ja osadus eneselunastuslikkus. Äärmusliikumistes on olulisteks pühendumisriitused (sümboolsed toimingud-mis rõhutavad grupikuuluvust ja erinevust ülejäänud maailmast) võrreldes traditsiooniliste arusaamadega rõhutatakse mõnda erilist seisukohta.
sotsiaalses kontekstis paremini. On raske tajuda, mis on mingis sotsiaalses kontekstis OK. On erinevad vahendid, saamaks aru, milline käitumine on OK ja milline mitte (teatud sorti ajakirjandus seab norme mingite sotsiaalsete gruppide kohanduva käitumise kirjeldamiseks). Kui toimimine vastab ettekirjutustele, on tagasiside OK olen kohandunud. Tagasiside alusel saab hinnata toimetulekut perena. Peegli valimine on oluline toimetulekuviis. Inimene võrdleb oma käitumist mingi rühmaga, saamaks tagasisidet enda kohta. Tagasiside arvestamine on oluline ka suuremates rühmades (venelased ei leia tööd, sest pole keelt ära õppinud toimetulekuks tuleb kohanduda, keel ära õppida). - Kohanematus põhjustab raskusi ka immigrantide järeltulijatele, kes on uue riigi kodanikud, kuid lojaalsed oma kultuurile: tahetakse ühtaegu nii kohaneda uuega kui ka säilitada vana. Neil on
annaabi.ee 
