Stressi, ületreeningu ja läbipõlemise mõisted, nende omavahelised seosed. Läbipõlemise tekkemehhanismid, väljakujunemise staadiumid ning tunnused, mis viitavad läbipõlemisele. Läbipõlemise ennetamise põhimõtted. Läbipõlenud sportlase aitamise võtted. 2.2.2. Sporditraumade psühholoogilised aspektid. Vigastustest paranemine (1 tund) Psühholoogilised tegurid, mis suurendavad sportimisel vigastuse tekkimise ohtu. Sportlaste reageerimine vigastustele, kohanemise- ja toimetulekuprobleemid. Vigastusest paranemise toetamine. 2.2.3. Agressiivne käitumine spordis (1 tund) Agressiivsuse liigid spordis: vaenulik agressiivsus ja tegevusega kaasnev agressiivsus. Agressiivse käitumise põhjused ja riskitegurid spordis. Agressiivse käitumise vältimine. 2.3. Psühholoogilised oskused spordis II 2.3.1. Kujutlustehnika kasutamine spordis (1 tund) Kujutluse kui vaimse treeningu mõju sportlikule sooritusele, selle mõju tekkemehhanismid
· Kooliedutus, · Kõrge madalad võimed. enesehinnang · Halvad sotsiaalsed · Sõprade leidumine oskused, halvad · Head suhted suhted kaaslastega. kaaslastega Pere ja koduga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed ·Vanema psühhopatoloogia, kriminaalne käitumine, alkoholism, · Vanemate haridus toimetulekuprobleemid. · Autoriteetne ·Direktiivsed ja kriitilised vanemad kasvatusviis ·Eiravad vanemad. · Vanemate sotsiaalne ·Ülehooldavad vanemad kompetentsus ·Abikaasade lahkhelid. ·Suur pere. · Olulise ·Õe või venna antisotsiaalne täiskasvanu tugi käitumine ·Madal sotsiaalmajanduslik staatus
vastumeelsus naiste suhtes misogüünia ; valulik suguühe düspareuunia ; vähenenud suguvõime meestel impotentsus. Parafiiliad muutunud seksuaalsättumus *Homoseksuaalsus pederastia, lesbism, autoerotism, nartsism *Pedofiilia *Gerontofiilia *Intsest, verepilastus *zoofiilia SKISOFREENIA JA MUUD PSÜHHOOTILISED HÄIRED SKISOFREENIA Kõige sagedasem psühhootiline häire ca 1% ; raske ajuhaigus, enamasti krooniline kulg ; oluline psüühiliste funktsioonide kahjustus ; toimetulekuprobleemid ; suured tervishoiu- ja sotsiaalkulud ; Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani harveminie algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Epidemioloogia : *haigestumisrisk eluajal ca 1% *levimus 0,5-1,5% *lähisugulaste haigestumisrisk 5-10x *ei ole erinevusi vanemate sotsiaalses positsioonis *patsientide sotsiaalne positsiin, õppimis- ja töövõime halvenevad pärast haigestumist.
Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese fookuse alla. Need on toimetulekuprobleemid. Ei ole häiret, aga lihtsalt ei tule oma eluga toime. On rakenduspsühholoogia haru. Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades Ettevõtlus Meditsiin probleemiks on diagnoosimine ainult nö vereanalüüsi alusel. Pedagoogika sa ei õpeta ainet, vaid inimest, gruppi Referents psühholoogiale. See peaks olema veel suurem ja mitte õhinapõhine psühholoogia. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad erinevad spetsialistid: õpetajad, juristid, meedikud,
Psühhootiliste häirete klassifitseerimine · F20 Skisofreenia · F21 Skisotüüpne häire* · F22 Püsivad luululised häired · F23 Äge mööduv psühhootiline episood · F24 Indutseeritud luululine häire* · F25 Skisoafektiivne häire Skisofreenia epidemioloogia(levik) ja etiopatogenees(teke ja kulg) Skisofreenia on kõige sagedasem psühhootiline häire. Raske enamasti kroonilisele kulule kalduv ajuhaigus, mis toob kaasa olulise psüühiliste funktsioonide kahjustuse ja toimetulekuprobleemid koos märkimisväärsete tervishoiu- ja sotsiaalkuludega. Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani. Harvemini algab haigus varasemas või hilisemas elueas. Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 uut haigusjuhtu 1000 elaniku kohta aastas. Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest (ca 0,3/1000) . Sch prevalents on ligikaudselt 1-1,3% elanikkonnast M = N; mehed haigestuvad keskmiselt 2-3 aastat varem.
üritavad kuus korda sagedamini teha enesetappu,; kui nad on vanemad kui kuueaastased, võivad nad idealiseerida lööjat ning kaotavad respekti löömise ohvri suhtes; võivad teismeliseeas kodust ära joosta ja elada haige hinge välja valimatutes seksuaalsuhetes. (Milline on perevägivalla mõju lastele 2012) Perekonnaga seotud mõjud noorte kriminaalsele käitumisele: vanemate kriminaalsus; laste julm kohtlemine; toimetulekuprobleemid perekonnas (majanduslikud raskused); vähene vanemate kaasnamine igapäeva elusse; nõrk lapse-vanemate vaheline suhtlemine ning pere konfliktid; laste peal kasutatav psüühiline vägivald; laste ning vanemate eraldamine; palju lapselised perekonnad. 3.2.2.2 Muude sugulaste mõju Sugulaste kui ka õdede-vendade mõju ja kriminaalset käitumist võib näha kahel viisil. Esiteks nähakse noores eas vanemaid sugulasi kui eeskuju
annaabi.ee 
