Põhidelikt peab silmas tegevust. Tuleb kontrollida, kas on aktiivne või passiivne. Tegevusetus on tuletis ja tuleb minna üle tegevusetuse skeemile. Lõpuleviimine on põhidelikt, katse selle tuletis. Kui leiame, et antud tegu pole lõpule viidud, katkeb lõpuleviidud süüteokoosseisu kontroll ning minnakse üle katsele (§ 25 ja 26). Tahtlus põhidelikt, selle tuletis on ettevaatamatus. Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks. Tuleb üle minna ettevaatamatuse kontrollimisele. IV. SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES 1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka eesmärgi, kuid see toimus vääramatu füüsilise sunni mõjul (tõugati kellegi otsa)
is ei ole joove enam raskendavaks asjaoluks.(Joobes juhtimine joove on süüteo koosseis mitte asjaolu) Raskem karistusseaduses on see kui lisab põhikaristusele lisakaristuse,lisab põhikoosseisule kvalifikatsiooni. Raskemat karistusseadust ei või üldjuhul kohaldada,aga erandiks on inimsusevastased ja sõjasüüteod.See reegel on üldtunnustatud ja rahvusvaheline. Süüteo toimepanemise aeg Süüteo toimepanemise aja määratleb § 10 mille kohaselt tegu loetakse toimepanduks kooseisupärase teo tegemise ajaga e. lähtutakse teo teooriast.Tegu on toime pandud ajal mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Viimane kehtib nende tegude kohta mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Tagajärje saabumise aega ei arvestata. Karistusõiguse ruumiline kehtivus Karistusõiguse ruumilist kehtivust reguleerib siseriikliku karistusõiguse ruumilise kehtivuse suhet teiste riikidega.KarS-is § 6,8,9 See regulatsioon toetub: a) territoriaalsus põhimõttele
skeemile. See ei välista aga võimalust minna vajaduse korral uuesti eelmisele skeemile tagasi. Põhidelikti tuletised on seega teod, mille karistatavus vajab lisaks põhideliktile täiendavat põhistust ja erilist tuvastamist. Olulisemad üleminekud põhideliktilt tuletisele võivad olla järgmised: Esialgu tahtlikuna näiv süütegu ( §-d 15, 16) võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks (§18) Osutub, et tegu pole mitte lõpule viidud, vaid katse (§- 25, 26) Seaduse eriosa kirjeldab karistatavat tegu reeglina tegevusena. Teatud juhtudel näeb seaduse eriosa ette aga vastutuse teo eest, mis on kirjeldatud tegevusetusena Seaduse eriosa kirjeldab karistatavat tegu kui täideviimist. Kui lisaks täideviijale on tegev veel kihutaja (§ 22 lg 2) või kaasaaitaja (§ 22 lg 3) tuleb nende tegevust hinnata vastavalt
kõrvaldamine ja muutmine, asja omavoliline kasutamine, energia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine, ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminaalseadme kasutamine jms). Varavastaste süütegude eest karistatakse maksimaalselt kuni viieaastase vangistusega, välja arvatud röövimine, mille eest karistatakse kuni viieteistaastase vangistusega. Varavastane süütegu loetakse toimepanduks väheväärtusliku vara või varalise õiguse vastu, kui selle väärtus on kuni tuhat krooni. Siis kuulub see väärteona karistamisele rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga, välja arvatud, kui see oli toime pandud röövimisega, väljapressimisega, omavolilise kasutamisega seoses vägivallaga, või selleks oli tulirelv, laskemoon, lõhkeaine, kiirgusallikas, narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine, või suure teadusliku, või ajaloolise väärtusega asi.
eesõiguste, nende finantsseisundi ja muude omaduste kohta. Ebatõeste andmete levitamine võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikut. Kirjalik eksitusse viimine hõlmab omakorda juhud, kui näiteks kaubal endal, selle pakendil, saatedokumentides või mujal on kasutatud märki, teavet või nimetust, mis tavalise tähelepaneku juures võib viia eksitusse kauba tootja, valmistamiskoha või kauba omaduste suhtes. Seadusandja loeb eksitava reklaami kasutamise ku teo toimepanduks ka siis, kui kasutatavad ebatõesed andmed võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures esile kutsuda ekslikku mulje. Tavalise tähelepanelikkuse all tuleb mõelda tähelepanelikkse sellist taset või astet, mis on reeglina iseloomulik igale nn. tavalise või keskmise tähelepanelikkusega inimesele. Siin ei tule mõelda tähelepanelikkust, mis on omane kas teatavatele spetsialistidele või lapseealistele. Kui tekib vaidlus, kas reklaam on selline, et võis või ei võinud ostja tavalise
annaabi.ee 
