sigima. Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Tõnisepäev (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev), ka jõuluemapäev - 17. jaanuarTõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20
SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond. VILJA EHITUS Seemned Viljakest e perikarp tekib sigimiku seinast
Tähtpäevad Tõnisepäev Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20
Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine. See on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmu terad saadavad oma seemnerakud emakasse. Õitest moodustuvad viljad ja nendes valmivad seemned siis, kui on toimunud tolmlmine ja viljastumine. Seeme koosneb idust (tekib seemnerakust ja munaraku ühinemisest) ja toiduvarust (tekib keskraku ja seemneraku ühinemistest, on triploidne). Kopulatsioon - sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks. Mittesuguline paljunemine Uus orgenism saam saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Otsepooldumine bakteritel
(keskmiselt 2040 m) tulenevad erakordselt madalad õhutemperatuurid. Sise-Antarktise keskmine õhutemperatuur on -55°C. Loomastik on üsna liigivaene. Antarktise suurim maismaaloom, poole sentimeetri pikkune tiibadeta kärbes, elab seal kogu aasta. Anktartises kasvab väga vähe taimi- peamiselt samblikud ja samblad. Suvel külastab Antarktist ja tema rannikumeresid aga palju loomi, nii pingviinid, vaalad kui ka hülged, kes kõik tahavad osa saada külluslikust toiduvarust ning leida ohutuid pesitsus ja sigimispaiku. Antarktises ei ole alati valitsenud külm kliima. Enamik Antarktisest on kaetud mandrijääga. Nagu Gröönimaad, nii peitub ka Antarktises elu peamiselt vees, kus on tunduvalt soojem kui maismaal. Mitmesugused vaalad, loivalised ja veelinnud pole siinsetes vetes haruldased. Antarktist nimetatakse maailma külmkapiks, sest seal valitsevad tugevad tuuled ja sademeid langeb vähe. Tüüpilised linnud on pingviinid
märgib ühe aasta lõppu ja teise algust. · Kolmekuningapäev (06.01.) tõmbas jõulupühadele joone alla. Sel päeval ei tohtinud kolistada ega puid lõhkuda, et äike suvel kurja ei teeks. Ennustati, et kui sel ajal on sügav lumi, tuleb hea vilja aasta. Mõnel pool peeti jõulude lõpetajaks nuudipäeva (07.01) Sellega saabus uus aasta. · Tõnisepäev ehk taliharjapäev (17.01.) Talve selgroog murdub, pool talve on möödas. Seepärast pidi pool talvisest toiduvarust veel alles olema. Esimeseks kevadekuulutuseks peeti seda, kui rähn metsas puu pihta toksib. Ennustati ka ilma: kui tõnisepäeval vähegi päike paistis, oli oodata head suve hea viljakasvuga. Tõnisepäeval sünnib esimene hülgepoeg merre (Pühalepa), putukatele tuleb hing sisse (Rapla). · Paavlipäev (25.01.) tähistab talve keskpaika. Kui sel päeval päike välja tuli, tähendas see ilusat suve, head vilja-ja heinasaaki. Ennustused on seotud ka mere ja hüljestega. Sel
Kalavarud olenevad põlvkondade tugevusest (haigustele vastupidavus jne). Sama oli vaalade juures : neid kütiti palju ja osad populatsioonid hävitati. Kalasaagid olenevad tugevatest põlvkondadest, mis saabuvad iga paari aasta tagant – vahepeal moodustavad just nemad suurema osa merekalade populatsioonidest. Enamus koevad väga suure hulga marja, kuid suguküpseks saab vaid 1-5 isendit. Kõik tulemused näitavad, et mereimetajate ja – lindude arvukus sõltub toiduvarust, see tähendab, et nad reguleerivad ohverloomade populatsioone ja seega kogu toiduvaru. Ranniku ökosüsteemide omadused 1. Veetasemete kõikumine sõltub regulaarsetest loodetest – järvedes pole, on seisilained , mis on tekitatud tuulte poolt ja on ebaregulaarsed. Looded paljandavad rannikuvööndi, toitainete transport süvikutesse. Tõusu ja mõõna piirkonnad on erilised kasvukohad, eriti moluskitele. Sellised kasvukohad puuduvad järvedes. 2
annaabi.ee 
