Inimese evolutsioon Millal elas? Milline võis olla ajumaht? Milline oli kehaehitus? Millest toitus? Oskused? Kui vähegi võimalik siis ka pilt tõenäolisest välimusest. Australopiteek Aju ruumala (380 – 450 cm^3), tal on pikad käed, lühikesed jalad, lai vaagnaluu ja suur kõht toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest Homo habilis 2,1 – 1,5 miljonit Suurem Aju 460-800 cm 3 Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega Lamedam nägu Väiksemad hambad Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Homo erectus 1.9 million to 143,000 Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850 –1100 cm 3 Lühemad käed Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neanderthalensis 200 000 – 40 000 aastat tagasi. Aju 1200-1700cm 3 Kasutasid tuld ja tööriistu Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes ...
Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. a. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on "Aafrikast välja" hüpotees. Tarka inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid Kultuuri teke 20 000 aastat vana inimese skulptuur Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist.
õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi 4. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. 5. Arukas inimene ehk nüüdisinimene Homo sapiens sapiens ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente. Simpansist erinevad geneetiliselt vaid 1,6%-ainuke vahe on miimika. 100 000 a tagasi jõuti Indiasse, siis 50 000 a tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 a tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke.
· Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga · Elasid koobastes · Matsid oma surnuid · Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Tarka inimest iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Luude ja hammaste nõrgenemine · Kõnevõime · Sümbolitega kirjutamine · Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) · Peenemad tööriistad · Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi · Kujunesid inimrassid · Kultuuri teke
külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline, käsivars ja jalg lühike võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi. Tarka inimest iseloomustab: aju suurenemine, luude ja hammaste hõrenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. Neandertaallased võisid välja surra pidevate kliimamuutuste ja targa inimese välja arenemise tagajärjel. 50) Võrdle erinevaid Homo perekonda kuuluvaid pärisinimese eellasi (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine). Homo habilis elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 m ja 32kg. Neil oli suurem aju (480-800cm3), kolju
Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. aastal leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on ,,Aafrikast välja" hüpotees. Tarka inimest iseloomustab: · Aju suurenemine ( 1200-1700 cm) · Luude ja hammaste nõrgenemine · Kõnevõime · Sümbolitega kirjutamine · Kunsti loomise võime ( kromanjoonlaste koopamaalid ) · Peenemad tööriistad · Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäevane inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasianing algas inimeste populatsiooni kiire kasv, ning 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke. · Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. · Inimlased ( hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (hominoidea)
Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene eks tark inimene Homo sapiens 1967 aastal leiti Etioopiast vanimad umbes 195 00 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on ,,Aafrikast välja" hüpotees Aju suurenemine Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikast umbes 150 000 aastat tagasi. Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis Indiasse. Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 aastat tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Tekkis kultuur Inimene on bioloogilise evulutsiooni teel eristunud loomariigist Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Kominoidea) tüvivormist
Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Elasid koobastes Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime Peenemad tööriistade Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad INIMESE ANATOOMIA RAKK, KUDE, ELUND JA ELUNDKOND Rakk on kõige väiksemehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elutunnused. Koe moodustavad rakud, millel on ühine ülesanne. Nt. Sidekude, epiteelkude, närvkude, lihaskude. Koe tüübid : Epiteelkude-, Keha katmine ja kaitsmine. Nõrede eritamine. Sidekude- Organismi erinevate kudede ja elundite sidumine. Lihaskude -Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi liigutamine.
98,4% geenidest on simpansil ja inimesel sarnased Evolutsiooniline divergents toimus 8-6 milj. aastat tagasi Etapid: Püstine inimene Homo erectus - iseloomustab jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha Homo neandertalensis - iseloomustab aju suurenemine, kohanemine külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis, elasid koobastes Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. Vee poolt pakutavad teenused: Globaalne eluhoid Saaste vastuvõtja absorbeerija Energeetiline ressurss Sisend hüviste tootmisel 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. Vee tarbimine maailmas: u 5000 bil m3 aastas Euroopa: u 600 bil m3 aastas Põhja - Ameerika: u 800 Lõuna - Ameerika: u 250 Aafrika: u 350 Aasia: u 3000
annaabi.ee 
