............................................... 9 3. Ensüümid.............................................................................................................................. 11 3.1. Ensüümid töös................................................................................................................11 4. Valgud igapäevaelus ja toidus...............................................................................................13 4.1. Täis- ja väheväärtuslik toiduvalk................................................................................... 13 4.2. Milline on meie valguvajadus?...................................................................................... 13 4.3. Valkude üle- ja alatarbimine.......................................................................................... 14 Kokkuvõte.................................................................................................................................16
ning pärast vajalike bakterite kogukonda laastavat antibiootikumiravi. Süsivesikud, valgud, rasvad Põhiliseks süsivesikuks on piimasuhkur e. laktoos. Võrreldes piimaga sisaldab jogurt vähem piimasuhkrut ning seetõttu sobib jogurt eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Kõige vähem süsivesikuid on maitsestamata jogurtis. Piimavalk on organismile väga vajalik kuna on täisväärtuslik toiduvalk. Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%;
Aminohapete fond on veres jt biovedelikes ja koerakkudes olevate vabade AH summa. See on umbes 100g. Fond on dünaamiline, toimub pidev AH kulutamine ja juurdeteke. Kehavalkude lõhustumisel vabanevatest AH-st 80% kasutatakse valkude resünteesiks ja ülejäänud kasutatakse ära muudel eesmärkidel (karbamiidi süntees), seetõttu vajab inimkeha pidevalt bioaktiivseid toiduvalke, et säilitada hädavajalikku AH fondi. Mida rohkem ja sobivamas vahekorras täiendab toiduvalk asendamatute AH-ga aminohapete fondi, seda kõrgem on tema biokvaliteet. Põhikoguse aminohappeid annab fondi siiski kehavalkude lõhustumine. 6. Miks on transamiinimine aminohapete metabolismi keskne protsess? Kuna on vajalik nii AH-te katabolismi algastmena kui ka asendatavate AH-te sünteesil. Transamiinimine on pöördprotsess, milles aminohappe α–aminogrupp kantakse üle α– ketohappele. Aminohappest tekib talle vastav α-ketohape ja aminorühma vastu võtnud α-
Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. TÄIS- JA VÄHEVÄÄRTUSLIK TOIDUVALK Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on
Ühissapijuha on u. 7,5 cm pikk ja d = 6mm. Sapijuha sein koosneb samadest kihtidest, mis kogu sedetrakti ulatuses SEEDIMINE PEENSOOLES Kui happeline toidukört satub peensoolde, sagatakse ta pankrease mahlaga, sapiga ja peensoolemahlaga, siis satub ta kontakti soolehattude enterotsüütidega. Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine: süsivesikud monosahhariiditeks, valgud aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks. Keemilise seedimise üldskeem TOIDUVALK POLÜSAHHARIIDID LIPIIDID (RASV) (polüpeptiidid) (tärklis) maomahlas pepsiin süljes ptüaliin sapis sapisoolad Väiksemad polüpeptiidid Disahhariidid (suhkur) Emulgeerunud rasvad
Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. TÄIS- JA VÄHEVÄÄRTUSLIK TOIDUVALK Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised
annaabi.ee 
