Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C- 3 on hüdroksüleeritud
tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), neid inimene saab toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (ahel on kujult väändunud). Trans - konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak- kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada
Toiduvalkude väärtus sõltub asendamatute aminohapete vahekorrast ja sisaldusest. Täisväärtuslikud on need valgud, mis 4 sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja sobivas vahekorras. Sellised on loomse päritoluga valgud muna, piiim, liha ja kala valgud. Väheväärtuslikud on taimsed valgud, kus puudub üka või mitu asendamatut aminohapet. Sama on ka toidurasvadega. Tahke toidurasv ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Iga köögivili sisaldab erinevaid ja eri koguses vitamiine ja kiudaineid. Kui valime mitmekülgselt saab organism kõik vajalikud toitained kätte! (Lipp,2009) Nagu on öeldud: ,,Söö iga päev vähemalt poolkilo rohelisi või värvilisi köögivilju, mis aitavad hoida veresooned korras, tugevdavad organismi immuunsüsteemi ja aitavad vabaneda jääkainetest
kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, seetõttu tuleb neid saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Soovitatav on toidurasvadega katta 2530% laste ööpäevasest toiduenergiavajadusest, kusjuures küllastunud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhappe) osatähtsus võib olla kuni 10%, millest kuni 1% võib olla transrasvhappeid. Monoküllastumata rasvhappeid (olehape jt) võib olla 1015%, polüküllastumata rasvhappeid võib olla 510%, sealhulgas asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei sünteesi, vähemalt 3%. Minimaalne omega-3 rasvhapete vajadus on 0,5% toiduenergiast.
riidideks) on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), kuna neid inimorganismis ei sünteesita ja peab saama toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (süsinikuahela osad on ühel pool kaksiksideme tasandit), mistõttu ahel on kujult väändunud. trans- 25 konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Organismis on nad raskesti
annaabi.ee 
