puuokstel peatuvaid putukaid. Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul. Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimis kolooniad kuhu kuuluvad kuni 10 looma. Juuni lõpuks kolooniad lagunevad. Isased elutsevad kogu suve üksikult või väiksemate rühmadena poegimiskolooniatest lahus. 4 Areng Alguses kannab emasloom poega klammerdunult kaasas. Hiljem jäetakse poeg toiduotsimise ajaks varjepaika. Suurkõrva pojad arenevad kiiresti. Juba 1 kuu vanuselt on pojad sama suured kui täiskasvanud ja oskavad lennata. 5
teistsugused. Kultuurirelativism > kõigi kultuuride võrdsus. See tolerantsusprintsiibi ekstreemvorm kujundab USA rassiliselt, etniliselt ja religioosselt pluralistliku uhiskonna. Ollakse paatoslikult vastu igasugusele oma vaatepunkti absolutiseerimisele, uhtlasi maailmavaade USA-s. 35. Optimaalse toiduotsimise teooria: kutitakse-korjatakse vaid seda, mille kalorsus võrrelduna tema otsimiseks kulutatud ajaga on kõrgeim. St aktsepteeritakse vaid seda, mis on suuteline kalorsust tõstma (Smidt, E. A. "Anthropological Application of Optimal Foraging Theory: A Critical Review/ Current Anthropology 24: 625-651, 1983). Loomulikult ei mõõdeta kalorsust, vaid katse ja eksituse meetodil teavad nad päris täpselt, millal tasub ära mingit toitu koju tuua. 38
Teised väidavad jällegi, et kunagi olid Marsil suured ookeanid. Madala raskuskiirenduse tõttu 9 hakkasid ookeanid aurustuma. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 60) Viimasel ajal on mõned nõukogude bioloogid jõudnud järeldusele, et elu võib tekkida maismaal niiskes pinnasekihis. See kiht oleks kaitseks erinevate kiirte eest. Primitiivse organismi liikumise ja toiduotsimise võimalused on väga väikesed, kuid mitte võimatud. Kuigi keskmised Marsi kliima näitajad on karmid, võib leiduda kohti, kus võib olla keskmisest soodsam kliima. Antarktikas leidub ju üksikuid eluoaase, kus elutsevad erinevad taimed ja mitmesugused loomad ning ka linnud. (Ü.-I. Veltman ,,Marss" 1968: 60) Teadlaste arvates võisid kaks 30 aastat tagasi Marssi külastanud NASA kosmosesondi elusorganismide proove võttes need eksikombel tappa. (Tamm, V 2007) 1976. 1977
Iga päev kõigub nende arv, kes kas jahile või korjele lähevad, 0-16. Umbes 60% kogukonna poolt tarvitatavaist kaloreist pärineb naiste korjatul. Naiste päevane kilometraazh 3-18 km, 2250 km aastas. Mehed jahile vaid igal III või IV päeval, tulemuslikkus 23 %. Lihatoit vaid 19% igapäevasest kalorite tarbimisest (2355 Kal inimese kohta). Pähklid ja taimed 81%. Eriti Mangongo pähkel, mis katab 70% kalorivajadusest. Optimaalse toiduotsimise teooria: kütitakse vaid neid, mille kalorite hulk ületab tema püüdmiseks kulunud energiahulga. Neoliitiline revolutsioon: 12 000-6000 at mindi üle viljelevale majandusele. Inimene muutus paikseks. Pikeneb distants töö ja selle resultaadi vahel: põllupidaja matab toidu maha ja alles mitme kuu pärast saab saagi(, mitte ei näe looma enda ees jooksmas.) Töö intensiivistumine: Machiguengadel Peruu vihmametsas: naistel 7,40; meestel 6 tundi. Jaavalastel pikem, 19
-Avastatud ka, et inimeste puhul näosümmetria on slummides (vaestel) suurema erinevusega kui kesklinnas paiknevatel (rikastel) inimestel. -Eriti puudub info just soolise dimorfismi puhul käitumises. · Sooline Dimorfism monogaamsete (ehk ainuabieluliste) lindude toitmiskäitumises, eksperiment must- kärbsenäpiga. On avastatud, et monogaamsete lindude puhul toiduotsimise nissid erinevad sugupoolte vahel ja seetõttu erineb toit ka olemuselt ja saagi suuruselt. Lendavad emased organismid toituvad rohkem puuvõredes, isased õhus olles/õhust. Jälgiti must-kärbsenäpi pesasid kus olid 8 päeva vanused pojad. · Millist tulemust eksperimendist eeldati ja milline oli tegelik tulemus? Eeldati: 1)Et naised toovad rohkem tõuke (kes elavad puudel) kui mehed 2) et karmides tingimustes (kui
Mõne muu toimingu funktsiooni aga on tihti märksa raskem mõista, sest nende seos konkreetse käitumismustri ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne. Seda demonstreerib hästi kõrvalolev skeem linnulaulu funktsiooni kohta. Sellelt näeme, et ühel ja samal käitumismustril võib pealegi korraga olla mitu alafunktsiooni. Linnulaul peletab rivaale, millega tagab oma järglastele rohkem toitu territooriumil; vähendab konfliktidele kuluvat aega, säilitades seda toiduotsimise jaoks; vähendab tõenäosust, et tema paarilise viljastab teine isane; meelitab ligi emaseid, millega suurendab oma sigimistõenäosust antud sesoonil; stimuleerib emase sigimissüsteemi, millega kindlustab rohkemate munade munemise emaslinnu poolt. Käitumise kasu ja hind – Äsjatoodu kirjeldab erinevaid kasu komponente, mida antud käitumine isendile toob. Kuid igal käitumisel on alati ka hind, mis omakorda võib koosneda mitmest komponendist. Meie näites seisneb linnulaulu
annaabi.ee 
