spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad. Kohati tundub mulle, et peremees võtabki mind kui loomana- alles hiljuti pani ta mulle kaela sama rihma, mis loomadele. See pidavat hea olema juhuks, kui ma põgeneda kavatsen. Minu kinnipüüdmisel teataks kohe, kellele kuulun. Ka toidunorme käsitleb ta kõrvuti veiste söögiportsjonitega. Tean, et on peremehi, kes lasevad orje vabaks, kuid on ka neid kes suudavad endeid ise vabaks osta. Vabakslastud saavad Rooma kodanikuks, kuid jäävad kliendina oma senise isandaga seotuks. Paljud vabakslastud püüavad orjaseisusest pääseda, tehes hoolsat tööd ning kogudes varandust. On neidki, kes püüavad ühiskonnas võimalikult kõrgele tõusta. Mõnel see õnnestubki, tõustes näiteks keisrite usaldusalusteks.
elutseda, teised loomad pidid elama aga kitsikuses ja tihtipeale külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides. Farmis kehtestati algselt seadus, et iga loom annab endast nii palju kui ise heaks arvab ja suudab. Siis aga tuli mõte teha plaanimajandust ja loomulikult täita kava vähima võimaliku ajaga. Loomadel tuli endast anda kõik võimalik. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, aga samas toidunorme vähendati tunduvalt. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui kogu töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad suure õhinaga tuuleveskit, teadmises, et valmis saades pannakse sellesse dünamod ja elekter suunatakse talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Valmissaanud veskit kasutati hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi sigadele rohkelt raha sisse. Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal
elutseda, teised loomad pidid elama aga kitsikuses ja tihtipeale külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides. Farmis kehtestati algselt seadus, et iga loom annab endast nii palju kui ise heaks arvab ja suudab. Siis aga tuli mõte teha plaanimajandust ja loomulikult täita kava vähima võimaliku ajaga. Loomadel tuli endast anda kõik võimalik. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, aga samas toidunorme vähendati tunduvalt. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui kogu töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad suure õhinaga tuuleveskit, teadmises, et valmis saades pannakse sellesse dünamod ja elekter suunatakse talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Valmissaanud veskit kasutati hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi sigadele rohkelt raha sisse. Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal
rahastamisest. Kõikide valitsuste toetused on täiesti vabatahtlikud. Korporatsioonid-ka üksikud ettevõtted võivad anda olulise panuse võitluses näljaga. Ettevõtete annetused rahas, toodetes või teenustes aitavad vabastada nappe ressursse, et aidata WFP-l toita veel rohkem näljaseid inimesi. Eraisikud-nende annetused võivad muuta näljas olevate inimeste elu. Isiklik annetus võib pakkuda hädaabi toidunorme kriiside ajal, spetsiaalset toitu koolilastele, toitu kui tasu, mis aiab inimestel taastada koole ja teid peale kriise ja looduskatastroofe. Joonis 1. TOP 5 donors in 2012 Top 5 annetajad 2012. aastal olid Ameerika, Kanada, Jaapan, Euroopa Liit ja Suurbritannia. Nälg maailmas Näiteid ägedast näljast või nälgimisest võime näha tihti teleekraanilt, näiteks kus ema on liiga nõrk, et imetada oma last Etioopiat tabanud põua tõttu või sõjast räsitud Süüria
Enda heaolu nimel käidi teiste peale kebamas. Paljud loomad tunnistasid "sigade-vastasuse" kui kuriteo üles sunniviisiliselt. 3. MAJANDUS Farmis kehtestati algselt seadus, et iga loom annab endast nii palju kui ise heaks arvab ja suudab. Siis aga tuli mõte teha plaanimajandust ja loomulikult täita kava vähima võimaliku ajaga. Loomadel tuli endast anda kõik võimalik. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, aga samas toidunorme vähendati tunduvalt. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui kogu töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad suure õhinaga tuuleveskit, teadmises, et valmis saades pannakse sellesse dünamod ja elekter suunatakse talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Valmissaanud veskit kasutati hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi sigadele rohkelt raha sisse. Alates 1928. aastast kasutas ka NSVL-is plaanimajandust, nimelt viisaastakuplaanide näol. Propageeriti plaani täitmist nelja aastaga
ja tummad. Orjad räägivad, härjad häälitsevad, vankrid on tummad" (Tiidus 1997; lk 200). Tõepoolest pole eelnev liialdus, kuna tihti pandi orjadele kaela samad rihmad, mis koduloomadele, et põgenemisele järgneva kinnipüüdmise korral teaks, kellele jooksik kuulub (Palamets 1976). Roomas kehtis nii mitmeski punktis sama seadus nii kodulooma kui orja kohta ja näiteks Cato põllumajandusteoses käsitletakse orja toidunorme kõrvuti veiste söögiportsjonitega (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004). Nimesid anti omandile peremehe järgi, nt Quintipor (Quintiuse poiss), kui aga vastava nimega orje oli liialt palju kogunenud, anti nelile lisanimi taime või looma järgi (mõnikord ka orja kodumaa järgi) (Tiidus 1997). Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati
juurdevedu Leningradi oli muudetud pea võimatuks. Pommitati ka toiduainete keskladusid, toiduainetagavarad põlesid ära. Laadoga järv jäi justkui eikellegimaaks, järv iseenesest oli hõivamata, mistõttu NL poolel õnnestus korraldada veetransport üle Laadoga järve- oli vähe, olukord muutus nov-s pärast esimesi suuri külmasid, Laadoga hakkas jäätuma, laevaga sõit muutus võimatuks. Nov II poolel vähendati leningradlaste toidunorme 125 g leivani päevas, midagi muud ei olnud. Aasta lõpus algas ulatuslik nälga suremine. Kogu blokaadi jooksul 1941 sept- 1944 jaan hukkus 640 000 tsiviilelanikku 3 miljonist. 3 miljonit jäi järk-järgult vähemaks, toiduaineid veeti üle Laadoga juurde, teisalt tsiviilelanikke linnast ära, evakueeriti u 500 000 inimest. Surdi ka haigustesse, saksa pommirünnakutesse jne. Põhiosa neist siiski 1941-42 talvel ja justnimelt nälga. Stalini käsul suri palju rohkem inimesi muudel põhjustel