tõstab immuunkompetentsi, inhibeerib nitritite muundumist maos nitroosamiinideks. · Soodustab heemi sünteesi · koostöös vitamiin C ja toidu karotenoididega pärsib katarakti kujunemist. Vitamiin K ehk naftokinoon Saamine Inimene saab vitamiin K järgmiselt. Taimsetes ja loomsetes produktides seedekulglasse sattuv ja peensoole mikrofloora poolt toodetav vitamiin K imenduvad peensoole ülaosas. Imendumine sõltub toidulipiididest, sapphapetest ja pankrease lipaasist. Toidurasvade kestev defitsiit, imendumishäired ja sapi defitsiit tekitavad kiiresti ka vitamiin K defitsiidi. Imendumist häirivad lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, tsefalosporiinid (teatud antibiootikumid), aspiriin ja rääsunud rasvad. Seedekanalist lümfi imendunud vitamiin K transporditakse külomikronitega maksa, kus on tema põhidepoo. Mõningal määral talletatakse teda ka põrnas, südamelihases ja skeletilihases
koor ja muu selline kraam. Ameeriklaste toidus moodustavad need toiduained ligikaudu 40% üldisest tarbitavast toidurasvade kogusest. Nähtamatute lipiidide hulka kuuluvad tailihas, munades, piimas, mitmesugustes seemnetes ja viljades leiduvad lipiidid. Isegi juhul kui eemaldame lihalt kogu nähtava rasva, sisaldab tailiha ikkagi 4...12% nn. peidetud rasva. Teine varjatud lipiidide suur allikas on piim. Arvutustega ongi tõestatud, et piim ja liha annavad meile üle poole saadavatest toidulipiididest. Niisiis pole otstarbekas pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame kasu piimas olevate rasvhapete kolesterooli mõjutavast efektist ning väldime ka liigset lipiidide sattumist organismi. Üsna oluline osa on lipiidide allikana ka friikartulitel ja hamburgeritel, mis toitumisteaduse klassifikatsioonis kuuluvad rämpstoitude hulka. Need toidud on suunatud väheste toitumisteadmistega tarbijatele.
ja muu selline kraam. Ameeriklaste toidus moodustavad need toiduained ligikaudu 40% üldisest tarbitavast toidurasvade kogusest. Nähtamatute lipiidide hulka kuuluvad tailihas, munades, piimas, mitmesugustes seemnetes ja viljades leiduvad lipiidid. Isegi juhul kui eemaldame lihalt kogu nähtava rasva, sisaldab tailiha ikkagi 4...12% nn. peidetud rasva. Teine varjatud lipiidide suur allikas on piim. Arvutustega ongi tõestatud, et piim ja liha annavad meile üle poole saadavatest toidulipiididest. Niisiis pole otstarbekas pruukida rasvarikast piima, vaid lahjemat piima. Nii saame kasu piimas olevate rasvhapete kolesterooli mõjutavast efektist ning väldime ka liigset lipiidide sattumist organismi. Üsna oluline osa on lipiidide allikana ka friikartulitel ja hamburgeritel, mis toitumisteaduse klassifikatsioonis kuuluvad rämpstoitude hulka. Need toidud on suunatud väheste toitumisteadmistega tarbijatele
PFT on tihedalt integreeritud glükolüüsiga, selle tõttu saab riboos-5-P tekkida ka ilma esimese osata (juhul kui selle vajadus on suurem kui NADPH vajadus nukleotiidide/ nukleiinhapete biosünteesiks). Sellisel juhul liituvad glükolüütilises lõhustumises tekkivad Fru-6-P ja GAP otse PFT teise ossa andes riboos-5-P. 39-41 42.Lipiidide tähtsus toitumisel. Lipiidide muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel. Imendumine. Lipiidide tarbimine toidulipiididest moodustuvad 90...96% rasvad (triglütseriidid), ülejäänu koosneb fosfolipiididest, kolesteriididest, vabadest rasvhapetest. Oluline on et toidulipiidid annaksid 26...30 % päevasest kogu energiast. Lipiidide lühiajaline ala- või liigtarbimine pole probleem. Lipiidide osakaalu olulise vähendamise üleskutsed on aga pseudoteaduslikud. Esiteks, ajapikku kujuneb tõsine rasvlahustuvate vitamiinide defitsiit. Mõnevõrra väheneb küll toiduga manustatava kolesteroolihulk,
lõhutakse aminohapeteks peensoole hariäärise ensüümide toimel. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas jejuunumis – imenduvad valkudest tekkinud või toidus olnud vabad aminohapped. Tekkinud ained imenduvad otse vereringesse. Veri kannab toitained kõigepealt maksa, kus toimub aminohapete kasutamine. 2. Lipiidide seedimine ja imendumine Rasvad (trigülütseriidid – koosnevad kolmest rasvhappest ja glütseroolist) moodustavad 95-98% toidulipiididest. Toidu põhilipiidideks ongi rasvad. Rasvade olulist lõhustumist suus ei toimu. Siiski on suus olemas keelealune ensüüm lipaas,mis väikese koguse triglütseriide lõhustab. Maos on olemas ensüüm maolipaas.Tema toime ei ole tugev, aga kuna ta on suhteliselt happekindel, siis toimub maos triglütseriidide mõningase koguse tagasihoidlik seedimine. Triglütseriidid tuleb peensoole ülemises osas kaksteistsõrmikus teha peenemulsiooniks, alles siis
(ei seo vett- ei tule kaalulisa) 3.) praktiliselt ammendamatu energia allikas 3.) rasvkude on ise energeetiliselt väheaktiivne kehalise töö puhul. 70 kg inimeses 13 kg (ülalpidamiseks kulub vähe energiat); rasva lipiide (10 kg ainevahetusse, see on sisuliselt liigsuse korral on häiritud soojusainevahetus 90 000kcal- normaalne inimene kulutab kuni (sooja pole vaja toota). 7000 kcal). 4.) lipiidid katavad keha energeetilised 4.) rasvkude saab tulla toidulipiididest vajadused mõõduka aeroobse koormuse korral. (energiakadu ca 3%); kui rasvkude kujuneb süsivesikutest ca 25% 5.) vajaduse korral saab organism lipiide 5.) järsul ja intensiivsel kaalulangetusel võivad juurde sünteesida teistest ühenditest vabaneda talletunud mürgised ühendid. Kõiki rasvavarusid ei saa kasutusele võtta ka varurasva tasemel. Tabel 18. Glükoosi lagundamine rakus
annaabi.ee 
