Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. 2. Sinitihane. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem, helesinise lagipea ja ülapoolega. Julguselt ja riiakuselt ei ole sinitihasele võrdset, kuna püüab end, kus vähegi võimalik maksma panna. Toidulaudade sageda külalisena valitseb ta seal teiste lindude üle ning sunnib neid taanduma. Kirjanduses on andmeid sinitihaste omavahelistestki kaklustest toidulaual, kusjuures see ühel juhul lõppes ühe linnu surmaga. Oma paarilise vastu on sinitihane aga leplik, hoidudes temaga aasta läbi kokku
Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja kooniline. Maapinnal hüppab kiirelt ja kergelt või kõnnib. Seltsiv lind, kes tegutseb peamiselt puu otsas. Laul on tal kiiretempoline ja lühike. Eristatakse mängulaulu, territooriumilaulu ja võitluslaulu. Laulmise lõpetavad juuni lõpul. Inimestega kohaneb kergesti. Teda võib kohata ka lindude toidulaudade juures, kuid tavaliselt nende all, mitte nende peal. Pereelu. Isaslinnud hõivavad pesitsuspaiga peale lume sulamist. Nad on väga territoriaalsed ja ajavad sissetungijad sealt minema. Emas ja isaslind on koos ca 6 nädalt enne pesitsemist. Selle ajal tehakse paaritumisrituaale, mis teinekord muutuvad omavaheliseks võitluseks. Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 6 muna. Haub emaslind. Toidulaud
· Võisid tegeleda ka kaubandusega. · Põlde harisid orjad ja sõltlased. · Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. · Tegeldi poliitika ja vaimueluga. · Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. · Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. · Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) · Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. b. Vabad talupojad: · Moodustasid suurema osa kodanikest. · Sõjavägi koosnes peamiselt neist. · Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased:
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased:
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele. Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures (külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle) Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses. Vabad talupojad: Moodustasid suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama, vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa. Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused. Käsitöölased:
annaabi.ee 
