Marianna Köster 093432 YASB41 YMR3720 Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika statistika kodutöö 1. Andmestik Sugu Vanus Toidukulud Eluaseme kulud x² y² xy M 25-34 19348,75187 468,048 374374198,9 219068,9303 9056144,615 M 25-34 9899,71287 1242,45408 98004314,91 1543692,141 12299938,65 M 25-34 4419,6841 2503,2294 19533607,54 6266157,429 11063483,18 M 25-34 4969,94606 2672,736 24700363,84 7143517,726 13283353,75
50000 45000 40000 Eluaseme kulud, 35000 EEK 30000 25000 20000 15000 10000 f(x) = 199.6901002482 x^0.3859308776 5000 R² = 0.1067255498 0 0 5000 10000 15000 20000 Toidukulud, EEK Kasutatud funktsioonid: COUNT - väärtuste hulk MEDIAN QUARTILE MIN MAX STDEV - standardhälbe (V34C); V03C-i standardhälbet arvutasin valemiga S^2=n/(n-1)*(E(X^2)-(EX)^2) u- ja eluasekulud korreleeruvad Title 76 15000 20000 25000 30000 35000 Toidukulud, EEK
1. Matrikli viimane number – 3. Järelikult SUGU=2 ja AGE_GR=25-34 Koo Sug Vanus- V03C V27C V30C V34C V36C V37C V38C V41C V42C d_i u grupp 310 2 2534 9457,866 5669,58 0 4378,57 909,577 510,334 0 777,44 0 94 392 28 17 93 311 2 2534 10553,17 0 214,4133 10131,6 0 744,472 0 1962,6 2979,255 211 3 256 91 87 312 2 2534 7392,166 0 1738,630 5798,31 1483,31 2828,02 22246,05 3896,4 8468,680 55 66 72 376 537 789 55 313 2 2534 7348,636 2502,98 672,9768 8115,65 1266,28 1397,80 3459,408 8541,66...
Vaeseid mitte-eestlaste peresid on jooksvate tulude järgi eestlastega võrreldes rohkem, kuid absoluutselt vaesed (tulurühm kuni 1000 krooni) on pigem eestlased-maaelanikud. Nii on kõige madalamad sissetulekud Järvamaal (44% alla 1000 krooni) ja Viljandimaal (38% alla 1000 krooni). Mitte-eestlastest linnaelanikel on madalaimad sissetulekud Ida-Virumaal, kus kolmandikul peredest ei ületa TP 1000 krooni. Et saadava rahalise sissetuleku ostujõud on piirkonniti erinev (maa- ja linnaelanike toidukulud eriti), siis osutub sissetulekute võrdlemine mõneti problemaatiliseks. Tallinnas, kus tulud (ja kulud) on suurimad, on 29% eestlastest ja 45% mitte-eestlastest TP tasemelt sarnased, saades sissetulekut kuni 1500 krooni. Kui ühendada tulurühmad kolmeks kategooriaks: absoluutselt vaesed pered TP-ga kuni 1000 krooni, osaliselt kindlustatud pered tuluga 1001 kuni 3000 krooni (kus mitte-eestlastel on valdavalt TP
Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll aga kolmandal (1881). Seal võtsid nad osa üksnes võistulaulmises. Teine oluline problöeem korraldajatele oli laulupeo majanduslik pool, sest mingit tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära. Rahval lasus veel mõõdunud näljaaastate koorem. Toimkond pidi teostama ehitusi, hankima rinnamärgid, trükkima noodid ning majutama lauljad. Reisi- ja toidukulud jäid osavõtjate kanda, kortereid saadi tartlaste kodudest jm. Pileti hinnad määrati võimalikult madalad: 20- 50 kopikat, kolmandal päeval ainult 10 kopikat. Laulupeo noodikogu trükiluba saadi alles kuus nädalat enne pidu ja trükikulu jäädi algul võlgu. Laulupeo korraldamist segas ka eestlaste sisemiste vastuolude esilekerkimine. Jakobsoni vastuolu Jannseni ja ,,Eesti Postimehega oli alanud. Jakobson ja teda toetavad nn. Peterburi
Samuti peab käsundaja hüvitama käsundisaajale kulutused, mis viimane on teinud käsundi mõistlikuks täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikeks pidada ning vabastama käsundisaaja tema poolt käsundi täitmisel võetud kohustustest. Näide: palute naabril oma äraolekul kassi eest hoolitseda. Naaber teeb kulutusi kassi toidule, samuti viib ta pärast autoõnnetust arsti juurde ning saab arstilt arve. Teie peate maksma kinni kassi mõistlikud toidukulud, samuti tasuma loomaarsti arve. Töövõtuleping. Mõiste ja poolte kohustused Mõiste. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Töövõtuleping on põhiline tulemusele suunatud leping. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja
kogemused leida rakendust kodumaal. Esmatähtis on teada, kas ühe riigi õppeasutuse diplom on tunnustatud ja aksepteeritav ka teis(t)es. Ka tasuta haridus tähendab kulusid Välismaal õppimisel võivad otsustavaks saada rahalised kulud. Kuigi mitmetes välisriikides nagu näiteks Taanis on haridus suures osas tasuta, tuleb arvestada võõrsil kaasnevate elamis- ja lisakuludega (nt ülikooli sisseastumise tasu, vajalike dokumentide vormistamine ning olme- ja toidukulud). Näiteks Kopenhaagenis on Euroopa Liidu liikmesriikide tudengitele õppimine tasuta, kuid Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures.ee). Ära pelga küsida vajalikku nõu On loomulik, et tänapäeva infokülluses on noortel keeruline orienteeruda välismaal pakutavate õppimisvõimaluste rägastikus. Nii võib kahe silma vahele jääda olulisi detaile. Seetõttu on mõistlik enne otsuste langetamist aru pidada: karjäärinõustajatega,
annaabi.ee 
