Kalja hinna tõus toob kaasa koka nõutava koguse suurenemise. 6) Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. Toidukartul 200 180 140 80 0 Piiritus 0 5 10 15 20 a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. b) Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis D
kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus. 6) Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. Toidukartul 200 180 140 80 0 Piiritus 0 5 10 15 20 a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. b) Leia piirituse tootmise alternatiivkulu igal tootmise tasemel. Kuidas see muutub? Selgita! Iga valik toob endaga kaasa alternatiivkulu. Punktis C on vähem piiritust ja rohkem toidukartulit kui punktis D
Tõusmepõletiku kutsub esile kartuli mahapanek eriti jahedasse mulda ning kui suvel on palju niiskust siis tegik vilttõbi. Vilttõbe iseloomustab taime mullasisesel varreosal, stoolonitel ja juurte pruunid laigud, varrealusel tihe viltjas valkjashall või kreemika tooniga kirme. Selle tulemusel arenevad kartulitaimed halvasti. Tugeva nakkuse korral annavad taimed moonutatud kujuga mugulaid. Kui nakkus on mõõdukas siis kasvab pesas enamasti väikesed mugulad koos paari suuremaga. Toidukartuli välimust vähendavad oluliselt mugula pinnal asuvad sklerootsiumid, mis muudavad kaubandusliku ilme kehvemaks. Haiguse areng oleneb sageli ka mulla pH –st. 9 Tõusmepõletik põhjustab saagi vähenemist. Vilttõbi vähendab mugula massi. Tõrje: 1. Muldade ja mugulate saastumise vähendamine haigustekitajate poolt. Kasutada tervet seemnematerjali
- salatikartuliks. Passib püreede valmistamiseks. Määrab kartuli kasutustüübi. Jahusus on sordile omane tunnus, mis oleneb: - kasvutingimustest, - mullastikust, - kasvuaja kestvusest. Jahusust hinnatakse nelja kriteeriumi põhjal: - katkikeemiseaste, - sisu kõvaduse aste, - sisu kareduse aste, - sisu niiskus (maitsmisel niiske või kuiv). Kasutustüübid toidukartuli puhul: salatikartul tüüp A, tavaline lauakartul tüüp B, jahune lauakartul tüüp C, püreekartul tüüp D. Salatikartul: - pole jahune, - suhteliselt kõva, - veidi kleepuv. Need omadused ei lase kartulisse liialt imenduda: - kastmetel ega - õlidel. Tavaline lauakartul on: - veidi jahune, - keeb ühtlaselt pehmeks,
· kultiveerimine (kui pärast kündi tärkavad umbrohud) 7 Kevadine: · libistamine, äestamine · Kultiveerimised · mahapaneku eel harida võimalikult sügavalt (15-17cm) · mineraalväetised · vagude sisseajamine Mahapanek · muld peaks harimissügavuses olema soojenenud +7-+10 kraadini · kergetel muldadel mai algus, rasketel mai lõpus (toominga õitsemisest pihlaka õitsemiseni) · sobiv kasvutihedus hektaril: 60-70000 taime/ha -seemnekartuli kasvatamisel 40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles
Põllumajndus oli ka 1980ndatel küllatki tähtis haru, mis hõlmas toiduainete ja mitmesuguste tööstustoorainete tootmist. Suur osa aga Eesti maafondist oli metsa all(ligi pool). Põllupind moodustas kogu maafondist 20%. 96% külvipinnast kuulus kolhoosidele ja riiklikele majanditele. Külvipinna struktuur aga hakkas muutuma, vähenes teravilja osatähtsus. Saagikuse tõstmiseks kasutati kõllaltki palju mineraalväetsisi ning nende liigne tarvitamine kahjustas söödakultuuride ja toidukartuli kvaliteeti. Loomakasvatus hõlmas endiselt peamiselt (piima- ja liha)veise ja seakasvatust. Vähenes loomapidamine sohvoosides ja kolhoosides. Taasiseseisvunud Eesti põllumajandus 1990. aastatel Taasiseseisvunud Eestis võeti suund talude taastamisele. Maareform oluline, kuna see seadis eesmärgiks kujundada põllumajndust kui maa eraomandil põhinevatel suhetel. Põllumajandust oluliselt mõjutavaks seaduseks oli "Eesti Vabariigi Põllumajandusreformi seadus" (vastu võetud 11
annaabi.ee 
