Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks oli Sveitsis palgasõdurlus. See tekitas kodumaal meeste puudust. Zwingli ja reformatsioon 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingly. Reformaatorina alustas Zwingly kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest, kusjuures tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul
Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6. Ulrich Zwingli (1484-1531) vaidlustas paavsti ranged toidueeskirjad, tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kasutamise. Alustas igahommikuse jumalateenistusega, kirikust kõrvaldati kunstiteosed, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti (e. riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu. 7. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et inimene pidi saama heale järjele. Väga tähtsaks pidas ettemääratuse põhimõtet
koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid 32.Zwingli ja Calvin U.Zwingli vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, patukaristuse kustutamise ja muid tavasid. Hakkas pidama hommikul jumalateenistusi ja levitas oma õpetusi trükisõna abil. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati- oreli mängu asemel oli koguduse laul. Kiriku- ja kloostrimaad võõrandati. Vabanenud raha kasutati heategevuseks- eriti vaeste hoolekandeks.Asutati koole. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. J
kantonitele. Teisest küljest aga tuli kantonitel hoolitseda vöörsil hukkunute leskede ja orbude eest ning lisaks tekitas palgasödurlus kodumaal meestepuuduse. ZWINGLI JA REFORMATSIOON 16. saj Sveitsis valitsenud olud löid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esime reformaator oli Ulrich Zwngli (1484-1531). Reformaatori hhoiakuid möjutas ka Luther, kuid ta ei vötnud neid täielikult omaks. Ta vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadid, pühakukummardamise, patukaristuse kustutamise ja muid kiriku reedleid, tavasid, dogmasid. Märtisis 1523 toimus Zürichis suur diskussioon, kus otsus langetati Zwingli kasuks. Nüüd hakati reformatsiooni ellu viima linnavöimude abil, millega jöuti löpule 1525. Kirikutest körvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimäng asendati koguduse lauluga, kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti., vähendati
moodustas sveitsi riigi. 16.saj algul koosnes see 13 kantonist ~850 000inimest. Metsakantonid- raskesti läbipääsvates kohtades, nt mäed. Piimakarjakasvatus, tehti juustu.Linnakantonid- peamiseks jäi maaviljelus, veinitootmine. Pangad ja manufaktuur. Keskuseks oli Genf ja transiitkaubanduse keskpunkt oli Basel. Palgasõdurlus- tõi sisse palju raha, kuid riigis tekkis meestepuudus. Zwingli ja reformatsioon- kirikureform 16.saj Ulfich Zwingli poolt. Vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardumise. Pidas iga hommik jumalateenistust, tunnistas Lutheri seisukohti, kuid mitte tervikuna.1523.a hakati linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima, lõpetati 1525. Jumalateenistus lihtsustati, kõrvaldati maale, vähendati kirikuteenistujate arvu ja saadud raha eest toetati vaeseid ja pidalitõbiseid. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. See kõik häiris katoliiklusele truuks jäänud metsakantonile ja tekkisid sõjad. 1531
Vastuvõtmatu katoliku kiriku püüded. · Probleemiks oli Sveitsi elus palgasõdurlus kodumaale toodi palju raha, värbajad maksid kantonitele. Kantonitel tuli hoolitseda võõrsil hukkunute leskede ja orbude eest, tekkis meestepuudus. ZWINGLI JA REFORMATSIOON · 16.saj tekkisid kirikureforme taotlevad liikumised. · Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli(1484-1531). · Alustas kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest: vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad; preestrite tsölibaadi; pühakukummardamise; patukaristuse kustutamise jne. 7 · Pidas igal hommikul jumalateenistust, algas piiblist mingi teksti ettelugemisega. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. · Märtsis 1523-1525 linnavõimude abil reformatsiooni elluviimine. (pärast Zürichi raekojas suurt diskussiooni).
annaabi.ee 
