vilja Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 gr BANAANITAIM SORDIARETUS DESSERTBANAAN EHK PUUVILJABANAAN 1. Hapuka maitsega, magusa ja mahlaka lihaga 2. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist 3. Maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid 4. Väike osa läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. JAHUBANAAN EHK KEEDUBANAAN 1. Väga tärkliserikkad 2. Peaaegu 40% süsivesikuid 3. Troopikamaades üks peamistest toiduallikatest KIUBANAAN EHK KANEPBANAAN 1. Kasutatakse manillakanepi saamiseks, millest valmistatakse nööre ja köisi 2. Looduslikult kasvab Indias ja Filipiinidel 3. Kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral HTTP:// WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=VAWDPWNIJWW KASUTATUD ALLIKAD www.miksike.ee/docs/referaadid/banaan_teel ekepler.htm http:// www.miksike.ee/documents/main/refera adid/banaanid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Banaan
Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. 5.Väävliühendite mürgisus ja keskkonnaprobleemid. Nt: Happevihmad (mis ained neid põhjustavad, kuidas happevihmad tekivad ja nende mõju keskkonnale) Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised.
anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärme diagnostikas. Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel, näiteks orkaani ja vihma ärahoidmiseks. Biotoime: Hõbejodiidi on kasutatud ka looduse mõjutamisel, näiteks orkaani ja vihma ärahoidmiseks. Toiduallikatest sisaldavad joodi peamiselt mereannid, lisaks veel munakollane, piimasaadused ning puu- ja köögiviljad. Joodiühendite puudumisel võib tekkida kilpnäärmehaigus (struuma), mille tagajärjel võib esineda kasvupeetus, vaimne alaareng, ebanormaalselt aeglane suguline areng, üldine nõrkus, silmade esiletungimine ehk nn pungsilmad, aeglustunud ainevahetus, väsimus, juuste väljalangemine, paksenenud kael, külmakartus, rasvumine, kuiv nahk. Samuti pidurdub joodi puudusega valkude ainevahetus
sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalsel arengul. Joodi ööpäevane vajadus inimorganismile on erinevate andmete järgi 50-300 mikrogrammi. Joodiühendite puudumisel võib tekkida kilpnäärmehaigus (struuma). Samuti pidurdub joodi puudusega valkude ainevahetus. Rasedatel võib joodi puuduse korral suureneda oht raseduse katkemiseks, lapse surnult sündimiseks või arengupeetusega lapse sündimiseks. Toiduallikatest sisaldavad joodi peamiselt mereannid, lisaks veel munakollane, piimasaadused ning puu- ja köögiviljad. Mõned toiduained takistavad joodi omastamist. Nendeks on kaalikas, naeris, sojaoad, maapähklid, spinat, aedsalat, kaltsiumi ja magneesiumirikas vesi. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustab suuhaavandeid., palavikku, metallimaitset suus, süljenäärme paisumist. kõhulahtisust, tugev kipitustunne kätes ja jalgades, iiveldusokendamist, peavalu ja hingamisraskusi.
Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Väävli vaegust esineb harva, kuna me saame valdava osa väävlist toiduga valkudest. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. Kuigi väävel lihtainena ei ole mürgine, on tema ühendid inimesele mürgised. Vääveldioksiid põhjustab inimesel kroonilist mürgistust ja hingamisteede haiguseid. Vääveldioksiid on ohtlik õhusaastaja, mis oksüdeerub õhus niiskuse ja teiste õhus
Joodiühendite puudumisel võib tekkida kilpnäärmehaigus (struuma), mille tagajärjel võib esineda kasvupeetus, vaimne alaareng, silmade esiletungimine, aeglustunud ainevahetus, väsimus, juuste väljalangemine, kuiv nahk. Samuti pidurdub joodi puudusega valkude ainevahetus. Rasedatel võib joodi puuduse korral suureneda oht raseduse katkemiseks, lapse surnult sündimiseks või arengupeetusega lapse sündimiseks. Toiduallikatest sisaldavad joodi peamiselt mereannid, lisaks veel munakollane, piimasaadused ning puu- ja köögiviljad. Et mõnes piirkonnas on pinnase joodisisaldus väike, siis lisatakse lauasoolale juurde joodi, mida müüakse poes jodeeritud soolana. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustav suuhaavandeid, süljenäärme paisumist. Kõhulahtisust, okensamist, peavalu ja hingamisraskusi. MÜRGISED ON KÕIK Leidumine looduses:
esineda kasvupeetus, vaimne alaareng, ebanormaalselt aeglane suguline areng, üldine nõrkus, silmade esiletungimine ehk nn pungsilmad, aeglustunud ainevahetus, väsimus, juuste väljalangemine, paksenenud kael, külmakartus, rasvumine, kuiv nahk. Samuti pidurdub joodi puudusega valkude ainevahetus. Rasedatel võib joodi puuduse korral suureneda oht raseduse katkemiseks, lapse surnult sündimiseks või arengupeetusega lapse sündimiseks. Toiduallikatest sisaldavad joodi peamiselt mereannid, lisaks veel munakollane, piimasaadused ning puu- ja köögiviljad. Mõned toiduained takistavad joodi omastamist. Nendeks on kaalikas, naeris, sojaoad, maapähklid, spinat, aedsalat, kaltsiumi ja magneesiumirikas vesi. Et mõnes piirkonnas on pinnase joodisisaldus väike, siis lisatakse lauasoolale juurde joodi, mida müüakse poes jodeeritud soolana. Joodi ülemäärane tarbimine põhjustab suuhaavandeid., palavikku,
magusa ja mahlaka lihaga. Neid turustatakse ka Eestis. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist. Suurem osa dessertbanaane süüakse värske puuviljana ja sellisena on banaan maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Teiseks jahubanaanid ehk keedubanaanid. Need on väga tärkliserikkad ja sisaldavad peaaegu 40% süsivesikuid. Jahubanaan on paljudes troopikamaades üks peamistest toiduallikatest. Kiubanaani ehk kanepbanaani kasvatatakse manillakanepi saamiseks. Manillakanepist saab valmistada nööre ja köisi. Kiubanaan kasvab looduslikult Indias ja Filipiinidel, kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral. Melon Melon kuulub kurgiga ühte perekonda ja on botaaniliselt sellele väga lähedane. Meloni kodumaaks on hakatud pidama troopilist Aafrikat, kuigi umbrohuna esinevaid
annaabi.ee 
