kirjandusele. v Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. PERNO POSTIMEES EHK NÄDDALILEHT v 5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. v Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. v Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, rõhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. v "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse
kali ehk taar.Munakohviks klopiti mune,lisati juurde rukkijahu,niiet sai veeretatada ümmargusi kuulikesi,ahjus kuivatati,ja kohvimasinaga jahvatati. 20.Joogid- kali,kadakamarjajook,tee,meejook,kasemahl,jahukö rdiga segatud hapupiim,õlu,mahl,piimakohv,leivakali. 21. Mina valisin vastlapäeva.. Vastlapäev oli päev, mis lõpetas jõuludega alanud söömaaja, pärast mida algas suur paast. Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas. Hommikuks valmistati vastlapuder, milleks oli tangupuder. Tangupuder sobis ka pidusöögiks, siis pandi sellel veidi lihakõrneid sisse, vahel ka soolaseeni, kui neid alles oli. Kui seaastjasse oli aga
Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtsus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Kurjategijate hukkamisel peeti kõige auväärsemaks karistusviisiks mõõgaga pea maharaiumist, eriti kui see viidi täide linna turuplatsil. Kasutusel oli spetsiaalne timukamõõk, mida ei tohtinudki millekski muuks tarvitada. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid
5. juunil 1857. aastal Pärnus ilmuma hakanud ajalehega "Perno Postimees ehk Näddalileht" rajas J.V. Jannsen pideva eestikeelse ajakirjanduse. Tagasihoidlikult ja piiratud võimalustega alustanud ajaleht omandas Jannseni oskusliku tegevuse tulemusel paari aastaga ülemaalise populaarsuse, kuigi toimetus- ja ajalehetööd pidi Jannsen oma suure töökoorma tõttu peamiselt õhtuti ja öösiti tegema. Jannseni ajaleht oli ilma kindlama poliitilise jooneta, Vene valitsuse survel see ei tohtinudki kuuluda lehe eeskavasse. Ajaleht teenis eeskätt rohkem teadetelehe ja rahvast harivaid ülesandeid. Sellele vastavalt toodi lehes teateid ja sõnumeid kodu- ja välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, õhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva
väga tähtis!" lisas ta siis. Poiss tahtis teada saada, mis toimub viimased nädalad ja mis juhtus Dameniga ellmisel päeval. "Millest?" küsis tüdruk rahulikul ja ükskõiksel toonil. "Ma nägin seda, mis toimus eile kiriku juures." "Sa nägid seda?" Helena hääl polnud enam nii rahulik nagu ennem. Pigem oli see närviline. Ja siis ta jätkas:" Sa ei oleks pidanud seda näha, sa ei tohtinudki seda näha. Kas sa oled kellegile seada rääkinud?" "Ei ole ja keegi ei usuks mind nii kui nii ning võib-olla ma veedaksin siis oma ülejäänud elupäevad hullumajas." "Kas sa ikka tahad seda kõika teada?" Ethan noogutas "Oled ikka kindel?" päris Helena kinnituseks ja poiss noogutas jälle. Selle peale tüdruk lausus:" Lühme siis minu juurde seal on kõik niigi omad ja keegi võõras ei kuula meid pealt. Ainult isa võib vihaseks saada, et sa sellest tead."
Ametlik peigmees saab põgenejad siiski kätte ja peksab nende varjajad läbi. Ent Abai poeg ärgitab Maikenit pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ehk mitte jätma asja kasahhide omavaheliseks asjaks, sariaadinormide järgi otsustada. Maiken tegigi nii. Seepeale ütles maakonnaülem, et tema praktikas on esmakordne, kui kasahhi naine pöördub kohtu poole. Nii saab Maken Azimovast üks esimesi naiste õiguste eest võitlejaid idamaades. Kohtuotsuse järgi ei tohtinudki Makeni ametlik peigmees Daiir temaga abielluda ainult selle pärast, et Makeni eest oli kalõmmi makstud. Abai ja luule. Abai saatis rahva tunnustus. Tema luuletusi kiitsid isegi Alma-Ata poeedid (Dzambul, kellest on juttu 1920., 1930. aastate luule osas). Abai luuletusi esitatai ka laatadel. See polnud alati ohtud (ühel korral lasi Abai mõjuvõimas sugulane Urazbai esineja kinni võtta). lasti l Mõned pidasid siiski Abaist paremateks luuletajateks akõnne. Abai järglaseks sai Darmen, kes