Togo Vabariik Togo(ametlikult Togo Vabariik) on riik Lääne-Aafrikas. Piirneb läänest Ghanaga, idast Beniniga ja põhjast Burkina Fasoga. Pealinn Lomé asub lõunas, Guinea lahe ääres. Togo pindala on umbes 57.000 ruutkilomeetrit. Ametlik keel on prantsuse, kuid ka palju muid keeli kõneldakse Togos. Ligikaudu pool elanikkonnast elab alla rahvusvahelist vaesuspiiri. Tähtis majanduse osa on põllumajandus. Algselt Prantsusmaa koloonia Togo iseseisvus 27.aprillil 1960. Kindral Gnassingbé Eyadéma viis 1967.aastal läbi eduka sõjalise riigipöörde, mille järel sai ta presidendiks. Ta oli Togo diktaatorist riigipea kuni oma surmani aastal 2005, olles sellega ühe pikima ametieaga president. Samal ajal kui teised isehakanud valitsejad Aafrikas pooldasid mitmeparteilist demokraatiat,
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse
18 miljonit töölist. Saksamaal oli aktiivne välispoliitika. Riigipäev otsustas 1897 a. laevastikuseadusega ehitada Saksamaale 1905´ks aastaks 69 uut sõjalaeva. 1900 selgus, et Saksamaa jõuab veelgi rohkem sõjalaevu ehitada ning võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi Saksamaal valmima 1917´ks aastaks 38 liinilaeva ja 52 ristlejat. Koloniaalpoliitika Esimesed kolooniad omandas Saksamaa 1882 aastal Lääne- Aafrikas Togos. Lübeck´i kaupmees Lüderitz ostis kohalikelt hotentottidelt kahesaja vana vintpüssi eest maatüki, mille kinkis Saksa keisrile. Seda sündmust peetakse Saksamaa koloniaalvallutuste alguseks. Järgnesid vallutused Kamerunis, Ida- Aafrikas ja Edela- Aafrikas. Kokku oli 4 piirkonda. Lähis-Ida Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis-Itta. 1898 korraldas ta oma kuulsa Oriendi-reisi, n.ö."palverännaku Issanda hauale" Eesmärgiks oli
Samas ei näinud põhiseadus sellist protseduuri ette. Põhiseadust rikuti, kuid toetuti "rahva tahtele". Iseasi, kuivõrd ausad olid rahvahääletuse tulemused. Aserbaidzaani president Geidar Alijev "pärandas" ameti oma pojale, vormiliselt toimus kõik seaduse järgi: Ilham Alijev valiti ülekaalukate toetushäältega riigi presidendiks. Võim on pärandatud ka totalitaarses Põhja-Koreas, kus Kim Il Sungi jälgedes sai presidendiks tema poeg Kim Jong Il, või Togos, kus surnud president Gnassingbé Eyadéma asemel sai võimule tema poeg. Süüria presidendiks sai eelmise presidendi Hafiz-al-Assadi poeg, selle jaoks alandas parlament presidendiks kandideerija vanuse alampiiri 34. eluaastale. Vastavalt võimukasutusele jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks, on ka seisukohtade erinevusi nende reziimide määratlemisel konkreetsetes riikides. Autokraatia e isevalitsus (autos - kreeka k 'ise') 8
edukad. Peagi kuulutas Nkrumah end eluaegseks presidentiks, siis otsutati, et ta võib panna veto parlamendi otsustele. Peagi määrati relvajõud otse Nkrumah alluvusse ning alustati võitlust opositsiooni läbi läbi erinevate diskrimiseerivate seaduste. Nkrumah kukutamine 1966. a oli pöördepunktiks, sest ta oli üle kontinendi tunutud tugev diktaator. Tema võimult langusele hakkasid järgnema mitmed riigipöörded teistes riikides. Esimene riigipööre oli küll toimunud 1963. a Togos, aga alates 1966. a oli Nigeerias nt klmekümne aasta jooksul vähem kui viis aastat tsiviilvalitsust. Perioodil 1952-1997 (alates Egiptuse riigipöördest) on Aafrikas toimunud vähemalt 85 riigipööret. Need on ühtlasti olnud verised nin ligikaudu 25 presidenti või peaministrit on nende käigus hukatud. Stabiilsuse puudumine tähendab, et armeel kui institutsionil on eriseisund ühiskonnas. Mitmed Aafrika riigid leiavad, et militaarrežiim on realistlik alternatiiv demokraatiale
Euroopa Kohus - lahendab vastuolusid liikmesriikide vahel. 10.1.4 TEGEVUSALAD 1958-1968 - kaotatiliidu sisesed tolliparjäärid ja ühtlustati põllumajandus poliitika. 1979 - kehtestati euroopa valuuta ühik - eküü. 1985 - laiendati liikmesriikide vahelist koostööd välispoliitika, kaitsepüoliitika, teaduse ja tehnika alal. 1986 - võeti vastu Ühtse Euroopa Pakt, mis suurendas Euro parlamendi ja ministrite nõukogu õigusi rahvusriikide üle. Koostööd arengumaadega arutati Togos Lomes. 1991 - loodi Euroopa Majandusruum ELi ja Euroopa Vabakaubandus Asotsatsiooni ehk EFTA vahele. 1998 - võeti kasutusele EURO - euroopa rahaühik. Esialgu küll piiratult. 10.2 ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Hakkas kujunema II maailmasõja ajal. 83 01.01.1942 - alkirjastati Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon. Sellele kirjutasid alla 26 riiki, kõik teljeriikide vastased. 1944 - mõeldi alalise organisatsiooni loomisele
annaabi.ee 
