Fukuyama ,,Suur vapustus'' lk 15 38 · Viimase poole sajandi jooksul on paljud majanduslikult arenenud riigid järkjärgult liikunud nn. ,,infoühiskonda'', ,,infoajastusse'' või ,,postindustriaalsesse ajajärkku'' seda nimetab Toffler Kolmandaks laineks. · Vaimne töö hakkab asendama füüsilist. · Infoühiskond hakkab rohkem tootma kaht nüüdisaegses demokraatias hinnatud väärtust vabadust ja võrdsust. · Üleminek teadmistele toetuvale majandusele, mis annab inimestele võimu, andes neile juurdepääsu informatsioonile. · Üldiselt seostatakse infoajastut interneti tulekuga 1990. aastatel. · 1960
tehnoloogia arengu suhtes. Teda ei huvitanud meediumi mõju inimesele, pigem meediumi mõju erinevatele eluvaldkondadele. 4) Joshua Meyrowitz - küsis ühes teoses: mis juhtub televisioonikultuuris üles kasvanud inimes Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyo infoühiskonna kirjeldus 1) Herbert Blumer- sümbolilise interaktsionismi mõiste looja (põhiline suhtlus inimeste vahel toimub keele kaudu aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on üh liikmetele tähtsad. Uuris, mida tähendab sotsiaalne maailm tavainimesele. Lõi argiteadvuse printsiibid. Schütz ana
Ökonomeetrias on ühendatud statistika, majandusteooria ja matemaatika. Ökonomeetria on teadus majandusnähtuste mõõtmiseks. Ökonomeetria on kitsam kui majandusmatemaatika ja jaguneb omakorda alasuundadeks 3. Milline oli C. Mitchelli osa ökonomeetria arendamisel? Ökonomeetrial polnud omaette teoreetilist baasi ning Mitchell lõi esimese teoreetilise suuna (dünaamiliste ridade analüüs). 4. Kuidas kasutatakse ökonomeetriat praktilises majanduselus? 5. Kuidas eristab A. Toffler inimühiskonna arengut? (,,Konflikt tulevikuga" I tööstusrevolutsioon- industrialiseerimine, tööstustootmine vabanes inimese füüsilise jõu piiratusest; II teaduse ja tehnika rev. -tootmise vabanemine inimese vaimse jõu piiratusest; III tehnoloogiline rev. Sotsiaalsete suhete pidev uuenemine ja superindustriaalse ühiskonna loomine. Jagab ininkonna ajaloo kolmeks ajajärguks, laineks: I laine: agraartsivilisatsioon, rändhõimud muutusid paikseteks talupoegadeks, põhiomand maa
küllastunud ühiskond). IKT (info- ja kommunikatsiooniteholoogia) mõjutab ühiskonna toimimist. IKT vahendid kujundavad inimeste väärtusi ja vajadusi. „Ühiskond, kus on järjest enam ja enam informatsiooni ning järjest vähem ja vähem tähenduslikkust“ Jean Beudrillard (Vaikiva enamuse varjus, 1983) „21. sajandil ei ole kirjaoskamatud mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei oska õppida, õpitut unustada või ümber õppida“ Alvin Toffler Suurandmed Big Data – andmed, mille hulk, variatiivsus ja komplekssus nõuavad nende kasutamiseks ja rakendamiseks uut tüüpi tehnoloogilisi, metodoloogilisi, analüütilisi ja organisatsioonilisi lahendusi. Allikad: sotsiaalmeedia, teadusuuringutes kasutatavad seadmed, mobiiliseadmed, sensortehnoloogia. Suurandmete omadused: struktureerimata, erinevat tüüpi, asuvad erinevates kohtades, kättesaadavad reaalajas.
positiivne stereotüüp võib mõjuda negatiivselt. Nii ei pruugi väite, et tõeline mees ei nuta kunagi, järgimine tuua kasu mehele. Mehel on kasulik vahel nutta. Ettekandes esitan teesi, et stereotüüp on elu kergendav moodustis. See tees tuleneb eeldusest, et maailm on oma olemuselt ratsionaalne. 16 Ratsionaalsuse sisu aga muutub ajaloo jooksul. Mis oli mõistlik tuhat aastat tagasi, ei ole mõistlik praegu, kuigi paljudele tundub, et inimene on inimene ega muutu. Alvin Toffler on oma raamatus `The third wave' esitanud nägemuse ühiskonna arengust, mida oleks kasulik arvestada antud teema käsitlemisel. Ühiskonna arengus võib eristada kolme lainet, kolme erinevat seisundit, kolme erinevat väärtuste süsteemi. Agraarühiskonnas oli rikkuseks maa, mille peal kõik kasvab. Rahvas vajab rohkem paremat maad. Industriaalühiskonnas on rikkuseks peale maa veel tööjõud ja kapital. Riigi õitsengu aluseks on kvalifitseeritud tööjõud ja kapitali rohkus.
annaabi.ee 
