pingutamata. Normaalne= optimaalne veojõud. Maksimaalne on siis kui vanker jääb kinni porisse, kohalt võtmine, mäest alla sõitmine. Mida madalam ja pikem on hobune, seda tugeva on veojõud. Mida suurem on hobune, seda suurem on ka tema veojõud. Tori hobune on 75 jõukilogrammi, eesti hobune on 35 jõukilogrammi. Suhteliselt väiksemad ja keskmised hobused veavad rohkem välja kui suured hobused. Veojõud sõltub ka rakmetest, koorma paigutusest, toetuspinnast. Kui on pehme lumi, siis ei või raskust ettepoole panna. Absoluutne veojõud on suurem raskemal hobusel, kasulikus on raskemal või optimaalsemal. TEHTUD TÖÖ Jõukilogramm x teepikkus, ühikuks on kg x m Tehtud töö valem on A= P x s P keskmine veojõud Töö produktiivsus on 500 kg kehamassiga loom võrdsustatakse 25 jõukg, mis teeb 500 kg brutokoorma. VÕIMSUS ..on ajaühikus tehtud töö hulk. Võimsust tähistatakse N-iga. N= A/t= kGxm/t hj 1 hobujõud on 75 kGxm/s
a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid: a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses c) Front ja front 13) noole liikuvuse järgi jaotatakse tornkraanad a) tõstetava noolega b) konsoolnooega 14) Kraana tõstekõrgust mõõdetakse a) kraana toetuspinnast konksu tsentrini 15) Loetlege iseliikuvate noolkraanade noole tüübid tema kuju järgi Sirge, kaldnokaga, liikuva nokaga, torntüüpi noolega 16) Kraanade lastigraafikud on koostatud püsivusteguriga a) kp=1,15 17) Kännud ja suuremad puud eemaldatakse pinnaselt ...... abil a) juuriate 18) Sobivamad buldooseri hõlmad kaevamis-transportimistöödeks on SU-tüüpi, U-tüüpi. 19) Millised om iseloomust autogreideri telgede ..........
a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja mahasõidunurgad – määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. Piki- ja põiki läbivusraadiused – määravad, millisest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks. 11
Teine voimalus puhkamiseks on olast voetud pussi toetamine polvekotile, sailitades samal ajal vasaku kae kuunarnuki asetuse. Pustiasend. See on koige raskem laskeasend. Vaikesest toetuspinnast ning korgelasuvast raskuskeskmest tule- nevalt koiguvad keha ning relv margatavalt. Arenenud paastmistehnika korval vajab pustiasend tasakaalusta- tud pussi-
28-Millised parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet? Manööverdusvõime sõltub masina gabariitmõõtudest, pöörderaadiusest, masina liikumise koridori gabariitmõõtudest, raami tüübist ning rataste juhitavusest. 29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? Käiguosa veojõud Käiguosa haardejõud toetuspinnaga Erisurve toetuspinnale Kliirens masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast. Peale- ja mahasõidunurk Piki- ja põikiläbivusraadius 30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Pikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse tõusunurgaga Põikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? Masina poolt tehtava kvaliteetse toodangu maht ajaühikus. 32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad?
2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5. Peale- ja mahasõidu nurgad määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. 6. Piki- ja põiki läbivusraadiused määravad, milli- sest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks.