Ülesanded RÕHK (8. Klass) 1. Inimene kelle mass on 70 kg hoiab käes 10 kg massiga kotti. Kui suure jõuga rõhub see inimene maapinnale? 2. Kui suurt rõhku avaldab alusele 60 kg massiga sportlane, kui ta seisab: a) maapinnal kingades, mille taldade kogupindala on 500 b) jääl uiskudes, mille toetuspindala on 150 c) 1,6 m pikkustele ja 7,5 cm laiustel suuskadel lumel 3. Pariisis asuva Eiffeli torni mass on 9000 tonni ja toetuspindala 450 . Kui suurt rõhku avaldab torn maapinnale? 4. Auto, millel on 4 ratast ning iga ratta toetuspindala on 120 , avaldab teepinnale rõhku 250 000 Pa. Kui suur on selle auto mass? 5. Räägitakse, et tütarlaps teravate kontsadega kingades lõhub põrandat rohkem kui elevant. Kontrolli järgmiste andmete alusel selle väite tõesust. Elevandi mass 3000 kg, tema ühe jala pindala 3 , tütarlapse mass 50 kg, tema kingakontsa pindala 2,5
Valemi (3.3) kaudu defineeritakse jõu ühik üks njuuton. [ F ] = 1N = 1 kg 2 m . s 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. (Võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal.) Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. Arvutatakse valemist F p= , (3.4) S kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: [ p ] = 1 N3 = 1Pa . m Ligikaudu sama suurt rõhku avaldab maapinnale sajagrammise maasiga keha, mille toetuspindala on üks ruutmeeter. Mittesüsteemsetest rõhuühikutest kasutatakse veel ühikut üks atmosfäär, mis võrdub atmosfääriõhu keskmise rõhuga maapinnal ja mille väärtuseks on 1atm = 101 300 Pa . Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine
keha kiirus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. Jõu ühikuks on 1 njuuton - jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus / võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldavat jõudu, mis arvutatakse valemist p=F/S. Kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal ( Pa) . Ligikaudu sama suurt rõhku avaldab maapinnale sajagrammise massiga keha, mille toetuspindala on üks ruutmeeter. Mitte süsteemsetest rõhuühikutest kasutatakse veel ühikut üks atmosfäär, mis võrdub atmosfääriõhu keskmise rõhuga maapinnal ja mille väärtuseks on 1atm = 101300Pa. 7 4. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmas seadus ehk kehade vastasmõju seadus. Kui üks keha mõjub
3). Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. 29. Resultantjõud. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. 30. Jõu ühik. Newtoni II seaduse valemi kaudu defineeritakse jõu ühik üks njuuton. 31. Rõhu definitsioon, valem (3.4) ja ühik. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: 32. Newtoni III seadus. Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. 33. Inertsijõu mõiste ja valem (3.5). Inertsijõud jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele. On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas ja arvutatakse valemist: a
Ep Ep=mhg 1J Vastastikmõju energia. energia Kineetiline m· b² Ek Ek = 1J Liikumisenergia. energia 2 F baromeeter Rõhuks nimetatakse rõhumisjõu ja keha rõhk p p= 1 Pa S manomeeter toetuspindala suhet. Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis üleslükkejõud Fü Fü= mg 1N tõukab keha gaasis või vedelikus ülespoole. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis temperatuur tº T= tº+273º 1K termomeeter
- normväärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mõõtmetele, - arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus. Tähised (1) Sõltuvalt kontekstist kasutatakse järgmisi tähiseid A -- avariikoormuse osavarutegur, a -- geomeetrilise suuruse ebatäpsus, F -- koormuse osavarutegur, E -- koormustulem (konstruktsiooni sisemine reageering koormusele), (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, (3) Kontekstist sõltuvad tähised armeeritud müüritise puhul: As -- armatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, 28. Väikeplokkehitused (vasta järgmistele punktidele)-plokkide liigid, materjal Plokkide liigid, materjal
-- kaldenurk, -- nõtketegur, -- lõplik roometegur, c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4), A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, Aef -- seina ristlõike efektiivpindala, al -- toetuspikkus, E -- elastsusmoodul, e -- ekstsentrilisus, ea -- juhuslik ekstsentrilisus, ehi -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina alumisel või ülemisel serval, ehm -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 8 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
s 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. (Võrdub ligikaudu sajagrammise eseme kaaluga maapinnal.) Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. Arvutatakse valemist F p= , (3.4) S 2 kus F on rõhumisjõud ja S selle jõu toetuspindala. Rõhu ühikuks on üks paskal: [ p ] = 1 N2 = 1Pa . m Mittesüsteemsetest rõhuühikutest kasutatakse laialdaselt ühikut üks atmosfäär, mis võrdub atmosfääriõhu keskmise rõhuga maapinnal ja mille väärtuseks on 1atm = 101 300 Pa . Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga.
annaabi.ee 
