siiski osutada suudaks. Näiteks juhul, kui tegemist ei ole enam "tavapärase" sotsiaalhoolekandega, võivad riigi kohustused mängu tulla. Näiteks looduskatastroofi või muu erakorralise sündmuse tõttu peavarjuta jäänud inimesed vajavad abi nii suures ulatuses, mis tingib keskvõimutegutsemise. 5.3.2.2. Toetuskohustused Põhiseaduse § 28 lõikest 3 tulenevad keskvõimu toetuskohustused omavalitsuste suhtes on mitmetahulised. Kõige laiem toetuskohustus seisneb keskvõimu kohustuses välja töötada üldine riiklik sotsiaalse kaitse poliitika. Kuna sotsiaalhoolekande valdkonnas on abi saamisega seonduvate küsimuste reguleerimine vajalik seadusega, on tegemist keskvõimu põhiseadusliku kohustusega. Samuti on keskvõimul kohustus seda poliitikat teadvustada ning aidata kaasa selle elluviimisele. Riigil on ka koordineeriv roll erinevate omavalitsuste tegevuse efektiivsemaks muutmisel.
Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt. Kaitstud on aktiivne tegevus ja tegevusetus. (Nt. õigus pidada koosolekuid; õigus mitte kuuluda ususekti). 2.Institutsioonide garanteerimise funktsioon PS § 30. Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. 3.Toetusfunktsioon Riigil on teatud juhul toetuskohustus sotsiaalsete põhiõiguste puhul (§ 28). Samuti peab riik tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise. Igaühel on õigus valida õigusabi korras endale kaitsja. 4. Objektiivsete väärtuste tagamise funktsioon Põhiõigustest saab järeldada, milliseid väärtusi riigis väärtustatakse. See on objektiivne funktsioon, mis on juhiseks riigi tegevuses. 18.3 Põhiõiguste kandjad
tagatud vabadusi. Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt. Kaitstud on aktiivne tegevus ja tegevusetus); 2). institutsioonide garanteerimise funktsioon (ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega); 3). Toetusfunktsioon (Riigil on teatud juhul toetuskohustus sotsiaalsete põhiõiguste puhul. Samuti peab riik tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise. Igaühel on õigus valida õigusabi korras endale kaitsja). 4). Objektiivsete väärtuste tagamise funktsioon (Põhiõigustest saab järeldada, milliseid väärtusi riigis väärtustatakse. See on objektiivne funktsioon, mis on juhiseks riigi tegevuses). 1 8.3 Põhiõiguste kandjad
struktuuride loomist, et vajaduse korral riik abi siiski osutada suudaks. Näiteks juhul, kui tegemist ei ole enam “tavapärase” sotsiaalhoolekandega, võivad riigi kohustused mängu tulla. Näiteks looduskatastroofi või muu erakorralise sündmuse tõttu peavarjuta jäänud inimesed vajavad abi nii suures ulatuses, mis tingib keskvõimutegutsemise. 5.2. Toetuskohustused Põhiseaduse § 28 lõikest 3 tulenevad keskvõimu toetuskohustused omavalitsuste suhtes on mitmetahulised. Kõige laiem toetuskohustus seisneb keskvõimu kohustuses välja töötada 1.üldine riiklik sotsiaalse kaitse poliitika. Kuna sotsiaalhoolekande valdkonnas on abi saamisega seonduvate küsimuste reguleerimine vajalik seadusega, on tegemist keskvõimu põhiseadusliku kohustusega. 11 Samuti on keskvõimul kohustus seda 2.poliitikat teadvustada ning aidata kaasa selle elluviimisele
Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt. Riik peab isikut kaitsma nii kolmandate isikute rünnete kui ka katastroofide jmt korral. (Nt. õigus pidada koosolekuid; õigus mitte kuuluda ususekti). Riigi kaitsekohustus- seaduse väljatöötamine. 2.Tõrjefunktsioon Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. Riigi kohustus on olla passiivne, hoiduda teatavatest tegudest. Nt igaühe õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). 3.Toetusfunktsioon Riigil on teatud juhul toetuskohustus sotsiaalsete põhiõiguste puhul (§ 28). Samuti peab riik tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise. Igaühel on õigus valida õigusabi korras endale kaitsja. Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus ei ole ühiskonnast täielikult kõrvaldatav. 37. Haldus üldiselt: Iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Avalik haldus riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt
annaabi.ee 
