Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83) Eluviis: (kinnitunult) Käsnad elvad vees. Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud. Nende elu möödub kinnitunult substraadile ja nad on filtertoidulised. Ehitus: Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakkud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Puudub närvisüsteem. Paljunemine: Pungumise ja sugurakkude abil.
suur terav lõug, suus hõõrel, millega toit peeneks. Suured silmad, hea nähtavus, kotikujuline keha, jalg puudub, sest kombitsad Vereringe peaaegu suletud, lõpused, lahksugulised Kaheksajala kohastumused: *tindimääre, muudab värvi *Tindipritsimine *Vee pritsimine *Saaki püüavad kombitsatega, purustavad nokataolise lõuaga Kiiresti liiguvad, raketi põhimõttel. Vesi mantliõõnde, suruvad lihased järsult kokku, veejuga läbi erilise toru Kaheksa kombitsat, merepõhjas, pehme toeseta keha, poevad lihtsalt varju Kalmaarid ja seepiad liiguvad uimi liigutades Teod: elavad meres, maal, magevees, aias, rabades pole, eelistus niiske koht, päeval peidus, liigne auramine muidu, talvel maa sees, lehtede all, tardunud olekus. Taimtoidulised(ka Eesti teod), võib ka loomasid süüa. Eestis enamasti kiritigu Spiraalselt keerdunud koda, mis kaitseb kuivamise eest, ohu korral varju,nälkjatel pole koda, kombitsatega pea, laia tallaga jalg. Meritigude koda paksem
veeloomadele (veelindudele) Inimesed kasutavad osa karpe söögiks, nt austreid, kammkarpe, söödavat rannakarpi ja söödavat südakarpi. Sissevooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi koos toiduga karbi õõnde liigub. Väljavooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi ja elutegevuse jäägid karbist välja liiguvad. PEAJALGSETEL ON JALA ASEMEL KOMBITSAD Peajalgsed elavad meredes. Nad on välise toeseta limused, kellel on pea, puudub aga jalg. See on muundunud suu ümber paiknevateks kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end. Peajalgsed on hästi arenenud ajuga keerukalt käituvad loomad. Pea külgedel on suured silmad, nad näevad hästi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmisel. Enesekaitseks saavad nad muuta ka oma kehavärvi.
Olelusvõitluses edenesid ja lahknesid aktiivselt liikuvad, tugevate lõugadega röövloomad. Aeglastest või kinnitunud loomadest jäid püsima ja arenesid edasi need, kes olid kiskjate eest kaitstud tugevate kilpidega või ogadega. Nii või teisiti, „relvastumise võidujooks“ kiskjate ja saagi vahel kiirendas evolutsiooni, lõi mitmesuguseid kõva toese ehk skeleti vorme, noist aga said tuhandeid kordi sagedamini kivistised, kui pehmetest kudedest või tervetest toeseta loomadest. Miks? Võime näiteks oletada, et siis, umbes 1,5 miljardit aastat pärast sinivetikate ilmumist, oli lahustunud hapniku sisaldus merevees tõusnud küllalt kõrgele – ligikaudu 1/10 nüüdsest. See võimaldas aeroobselt hingavatel loomadel aktiivsemat elu. Ka suuremad (protistidega võrreldes) loomad said hakata kiiremini kulgema: nii edukalt jahti pidama kui põgenema. Võibolla oli ka mineraalse toese ehitamine nüüd füsioloogiliselt lihtsam.
röövloom - loom, kes oma ohvri tapab ja sööb 89 röövlus e kisklus - toitumissuhe, milles üks loom tapab ja sööb teist looma 89 S seedimine - toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks 46 segatoiduline loom - loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 44 selgroog - selgroogsete loomade toese keskne osa, mis koosneb paljudest lülidest 6 selgroogne loom - loom, kellel on sisetoes, mis koosneb selgroost ja teistest luudest 6 selgrootu loom - kiulise toeseta loom 6 seljakilp - tugev kate vähkide pearidmiku seljapoolel 27 siirutaja - tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile 64 --- 108 sisetoes - tugisüsteem organismi sees kõigil selgroogsetel ja osal selgrootutel 8, 12 spoor - bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud 68 steriilimine - protsess, mille käigus hävitatakse mikroobid ja nende spoorid 71
annaabi.ee 
