mitteparalleelsel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab nende jõudude kui rööpküliku külgedele ehitatud rööpküliku diagonaal.4aksioom ühe materiaalse keha mõjumisel teisele esineb suuruselt sama,kuid vastupidise suunaga vastumõju.5aksioom ehk jäigastamise aksioom.Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu,kui see keha lugeda jäigaks.6aksioomehk sidemete aksioom Aktiivsed jõud koos nende poolt põhjustatud toereaktsioonidega moodustavad välisjõud. 2. Koonduvtasapinnaline jõusüsteem koosneb ühele kehale rakendatud jõududest,millede kandesirged asuvad ühes tasapinnas ja lõikuvad ühes punktis.Kaks lõikuvat sirget määravad ühe tasapinna.Jõuhulk koosneb liidetava jõusüsteemi jõududest,mis kantakse vastavalt suunale ja pikkusele nii,et iga järgneva jõu alguspunkt langeb kokku eelmise jõu lõpuga.Lihtsaim tasapinnaline koonduv jõusüsteem koosneb kolmest jõust. 2.1
Näide. Leida toereaktsioonid varrandsüsteemil. A C x 0,70 m 5kN 5kN B z 0,50 0,50 0,350,35 m 6.5 KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL Eemaldame süsteemi sidemed, asendades nende mõju tundmatute toereaktsioonidega FAz C FAx x FBz 0,70 m 5kN 5kN FBx z 0,50 0,50 0,350,35 m Saime neli tundmatud toereaktsiooni, mille leidmiseks on vaid kolm tasakaaluvõrrandid. Lisavõrrandite saamiseks
Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria radiaalkuullagritele, satelliidid aga keskmise seeria sfäärilistele kuul- või rulllaagritele. Saadud tulemuste põhjal tehakse esialgne eskiisprojekt koos esialgsete eskiisjoonistega. Planetaarülekande projekt Planetaarülekande lõpliku projekti tegemisel võetakse arvesse kõiki eelnevalt arvutustega leitud tulemusi ning lisaks eelnevatele arvutustele tehakse veel järgnevat.Valitud veerelaagritele tehakse kontrollarvutus toereaktsioonidega, mis leitud jooniselt. Arvestades suurimat võimalikku pöördemomenti jaotuse ebaühtlust voogude vahel, määratakse see jõud kiirel(vedaval) võllil , kus d1 on hammassiduri jaotusläbimõõt. Aeglasel vedaval võllil , kus Th on moment väljundvõllil (raamil), a ülekande telgede vahe. Kõige rohkem ongi koormatud satelliitide laagrid. Nende vajalik dünaamiline
KONTROLL! ΣFz = 0 FAz - Fr + FBz = −80,93 – 927 + 1008 = 0 Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest: 2 2 𝐹𝐴ℎ = √𝐹𝐴𝑦 + 𝐹𝐴𝑧 = √2500 2 + (−80,93)2 = 2501,3 𝑁 2 2 𝐹𝐵ℎ = √𝐹𝐵𝑦 + 𝐹𝐵𝑧 = √25002 + 1007,932 = 2695,5 𝑁 Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid. Oletagem, et sidurist põhjustatud toereaktsioon Fa mõjub kõige ebasoodsamalt, eelmiste toereaktsioonidega ühes suunas. Sel puhul liidetakse nende väärtused eelmistele juurde. (Toereaktsioonide komponendid FAsd ja FBsd on joonisel näitamata). ΣMA = 0; FBsd ∙ lA – Fsd ∙ lsd = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ 𝑙𝑠𝑑 𝐹𝐵𝑠𝑑 = 𝑙𝐴 1807,1 ∙ 94 𝐹𝐵𝑠𝑑 = = 2392,5 𝑁 71 Σ MB = 0 FAsd ∙ lA – Fsd ∙ (lsd + lA) = 0 𝐹𝑠𝑑 ∙ (𝑙𝑠𝑑 + 𝑙𝐴 ) 𝐹𝐴𝑠𝑑 =
mis on määratavad sõlmede eraldamise meetodiga. A 2 C 4 B Tähistada sõlmed tähtedega ja vardad numbritega. 1 3 5 Vabastada sõrestik sidemetest asendades kande mõju H a toereaktsioonidega. RA=RB=F/2. Eraldada järjekorras sõlmed ACDB ja vaadelda nende RA D R B tasakaalu sõlme rakendatud jõudude mõjul. Esmalt sõlm, L1 L2 kus on mitte rohkem kui 2 tundmatut sisejõudu, sest koonduval jõusüsteemil on vaid 2 tasakaaluvõrrandit. Näit. F=4kN; H=3m; L1=L2=4m; Järelikult Ra=Rb=F/2=2kN Eraldan sõlme A Tingimus MD=0 Ra*L1+S2*H=0 S2=-8/3 kN V=0 -Ra+sina*S1=0 sina=Ra/V(42+32)=2/5 S1=5 kN
annaabi.ee 
