staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast. Tallinas müüdi räime, lõhet, turska, tinti, lesta, silmu, tuure, hauge, angerjat, ahvenat, latikat, Tartu havit, heeringat, kuivatatud turska jne, lõpetades kalamarjaga. Kalaäri oli Liivimaal nii tulus, et sellega tegelesid isegi suurkaupmehed. Mõne uurija väitel muutus leib tavaliseks toduks alles 18. sajandil. Selle ajani oli põhiline söök puder, leib polnud peatoidus, vaid ainult lisaroog ülemkihi laual. Esialgu hakati tarvitama igapäevaseks toiduks hapendatud rukileiba, mis asendas varasema odraleiva. Liha ja kala muutusid leivakõrvaseks. Võib arvata, et keskajal sõid vaesed linnakodanikud nagu talupojadki puuduse tõttu vähemkvaliteetsest, aganarohketest tuulamata viljadest tehtud ning kliidega segatud jahust küpsetatud leib. JOOGID JA JOOGIKULTUUR
de tõttu suurenenud mürgikasutus. Biotehnoloogia tööstus on rääkinud aafriklastele, et me vajame GM taimi, selleks et toita ära oma elanikkond. Kuid enamik kasvatatavatest GMO- dest läheb rikastesse riikidesse loomasöödaks, keskkonda kahjustavate kütuste tootmiseks - ja isegi saagikus ei ole suurem kui tavataimedel."Enamus tänaseks päevaks kommertskasutusse jõudnud GM taimi on mõeldud liha- ja piimaloomade söödaks kasutamiseks rikastes tööstusriikides, mitte vaeste inimeste toduks. Olles osa intensiivpõllumajanduslikust mudelist aitavad GMO-d kaasa väikepõllumeeste hävitamisele ning ei leevenda sellega kaugeltki vaesust. Ükski turul olev GMO ei ole otseselt saagikamaks muundatud, kuid GMO-d võivad siiski kaudselt vähendada põllumajanduses tehtavaid kulutusi. Kuid USA-s suhtutakse geenmuudamisse leebemalt kui Euroopas ja nõnda ei jää Euroopa Liidul üle muud kui siiski geenmuundatud taimi ühe või teise suurema või väiksema piirangu- ga kasvatada lasta
kasvutingimuse, võib ta moodustada kilomeetrite laiuse roostiku. Pilliroo varred jäävad veel poleks aastaks pärast seda, kui taimed ise on surnud ja koltunud. Lehed on pikad, kitsad ja sitked. Pilliroog õitseb suve lõpul ja nii ei saa tema viljad enne talöve tulekut küpseks. Taim levib peamiselt pikkade risoomide abil, kus igal kevadel tärkavad uued võsud. Risoomid paiknevad enamasi maapinnas nii tihedalt, et ei jäta teistele taimedele kasvuvõimalusi. Pilliroo rosoomid on toduks mõnedele imetajatele, naiteks mügrile. Tema kuivanud varsi on traditsiooniliselt kasutanuds rannaelanikud katusematerjalina, noori pilliroo taimi aga loomasöödaks. Ulatuslikud roostikud, näiteks Matssalu looduskaitsealal, on lindudele asendamatuks pesitsus- ja varjepaigakas. 15. LÄÄNEMERE SAARED Läänemeres leidub palju saari, kusjuures mõned neist on küllaltki suured. Nii paikneb mere lõunaosas Saksamaale kuuluv Rügeni saar, mille pindala on 926 ruutmeetrit ja
kapsaid jm. Jämedast odra-, harvem kera- või rukkijahust keedeti veega paksemat putru või vedelamat körti. [] Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, harvemini jahuvorstid. 19. sajandil söödi paiguti ka valget vorsti, mis oli verelisandita. Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra- , harvemini rukkijahust käkid, rusikasuurused ümmargused või piklikud pätsikesed, mida söödi soolakas vees, rasva- või lihaleemes, keeduleent peale rüübates. Paremaks toduks peeti ka käkke. [] Igapäevast toitu aitas mitmekesistada kama. Tööstuslikult toodetuna on mulgi kama tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid. Ida-Euroopa toitude hulka kuulub ka vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel, mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piima, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka tarretisena. []
Tähtsus - osalevad looduse - Kasvavad kohtades, looduses aineringes, on olulised mis on taimedele lagundajad ebasoodsad - kübarseente viljakehad on - Esmase mullakihi toiduks loomadele tekitajad - kahjustavad loomi ja taimi - Toduks põhjapõtradele seenhaigustega - sümbioos taimede ja seente vahel - Tähtsus - kübarseened toiduks - geoloogiliste objektide inimestele inimestele vanuse määramiseks - pärm (loomasööt ja ravimite - rahvameditsiinis ja
annaabi.ee 
