Toimusid esimesed vabad valimised ning ta oli aastas esimene NL-i president. Esimene ja viimane Perestroika uutmine, majandusolukorra parandamise püüe, reformide teel. Perestroikaga kaasnes eraettevõtlus (väikesel määral). Sissetulekud ei tohtinud ületada kehtestatud ülempiiri. Algas ka võitlus alkoholiga, sest alkoholism laastas Nõukogude Liitu ning oli täiesti üle käte kasvanud. See tõi kaasa nõukogudelikku tobedust: Gruusias raiuti maha viinamarjakasvatused. Gorbatsov ei tundnud ajalugu seega ta ei teadnud, et kõikides riikides, kus on kuulutatud välja kuivseadus (alkoholi keeld), on vaevelnud vaesuse käes ning majandus on tunduvalt langenud. Alkoholi sai osta loa alusel: pulmal, matustel, juubelil. Glasnost Avalikustamine, lõdvenes tsensuur, inimestel oli rohkem sõnaõigust, ajalehed olid olulised. Isegi õnnetusjuhtumid jõudsid lehtedesse. Suhete paranemine läänega
Abstraktne maal, atonaalne muusika, vabavärss, teadvusvooluromaan, mis Moskvas või Leningradis kõik olid keelatud, võisid Baltikumis teatud määrani vaikselt õilmitseda. Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969. aastal alanud radikaalsem teatriuuendus ning see avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit Peterson, Juhan Viiding, Mati Unt),siis imbusid uued võtted suhteliselt kiiresti laiali ning
armastuslugu hüperreaalsuses. Siduvaks tegelaseks on Woland, kes oma saatanlikku kohalolekuga iga loo kulgu mõjutab. Nagu juba mainitud, on võimalik teost tõlgendada, kuidas keegi soovib, tekst on piisavalt paindlik. Samas on siiski teatud motiivid ja teemad, millest mööda ei saa. Näiteks ühiskonna kriitika, üks põhjuseid, miks teost nii heaks peetakse, ongi tema äärmiselt tabav ja täpne kriitika tolle riigi pihta, mille mõttetust ja tobedust ning ka julmust teame ja tunneme. Täpsemalt võib välja tuua erinevaid väiksemaid elemente: Stalini terror, mille käigus arreteeriti ja hukati miljoneid inimesi (koguarvuks hinnatakse 8 ja 15 miljoni vahel). Bulgakov isegi oli terrori ohver, kui tema päevik läbiotsimise käigus konfiskeeriti 1926. (mõningate andmete järgi 1925.) aastal. Salapolitsei tegevus on samuti teemaga seotud. GPU, NKVD - organisatsioonid, mis tegelesid sisespionaaziga, võtsid kinni riigivastaseid ja reetureid
ajaloo ja "juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eesti-aineliste lavastuste Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Neid kirjutasid enamasti luuletajad, näiteks Artur Alliksaar, Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969 alanud radikaalsem teatriuuendus, mida kandsid tollal "Vanemuises" tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõuga tahetakse keelustada diskrimineerimine tööelus, hariduses, reklaamides ja töö- ning koolituspakkumistes. Seadust ei kohaldata usulistele ühendustele ning peresuhetele ja eraelule. SVS on ilmselt seadus, mis toob kõige rohkem kaasa vääritimõistmist ja diskussiooni, ilmselt hakkavad kostma vihased hääled, et miks sellist seadust üldse vaja on ja kas tööandjatel pole tõesti muud teha, kui järjekordset tobedust järgida. Siiski ma arvan, et seaduse vastuvõtmine on ülimalt vajalik ja selle peamiseks põhjuseks ei pea ma seda, et ühiskonnas oleks naiste-meeste vaheline ebavõrdsus nii suur, et ilma seaduseta enam ei saa. Peamised põhjused on hoopis järgmised: 1. Seaduseelnõu koostamise ja selle menetlemise ning vastuvõtmise käigus tekkinud küsimused ning üldisem diskussioon on vajalikud, et tekitada
annaabi.ee 
