Referaat Kivilaadsete (sh.betooni) niiskusesisalduse määramine Puidu niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Valem: , kus - puidu niiskus protsentides; - puidust proovikeha mass enne kuivatamist; - puidust proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist 100...105 °C juures. Puitu võib jagada lähtudes niiskusest järgnevalt: - absoluutselt kuiv puit: = 0 % - toakuiv puit: = 8-13 % - õhukuiv puit: = 15-20 % - poolkuiv puit: = 20-25 % - toores puit, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või > 25 % Niiskus on peamine puidu tugevust mõjutav parameeter. Seetõttu taandatakse puidu (tugevus) omadused 12 % juurde, et neid saaks adekvaatselt omavahel võrrelda. Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel
saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu haigestumise tunnusteks (seenhaigused). 28. Mis on nõrgem: kas niiske või kui puit? Niiske puit on alati nõrgem. 29. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit (niiskust üle 35% kaalust), poolkuiv puit (20...35%), õhukuiv puit (15...20%), toakuiv puit (8...14%). 30. Kuidas kahaneb puit kuivamise piki-, radikaal- ja tangensiaalsuunas? Toores puit kahaneb pikisuunas 0.1...0.3%, radikaalsuunas 3...6%, tangensiaalsuunas 6...10%.
niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 35% kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 20...25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. Puidu niiskuse määramiseks proovikeha kaalutakse, kuivatatakse püsiva kaaluni ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit
tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve)
keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu veesisaldus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). Niiskuse järgi jaotatakse puit • Toores puit >35% kaalust • Poolkuiv puit 20…25% • Õhukuiv puit 15…20% • Toakuiv puit 8…13% VEESISALDUSE MÕJU PUIDU TUGEVUSELE Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini (30%) väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel.
*Orgaaniline osa koosneb: süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik (+ mineraalained) PUIDU OMADUSED: *VÄRVUS helekollakas valge kuni tumepruun. *TEKSTRUUR e. muster oleneb kuidas on kevad ja sügispuit, oksad. Lehtpuud on looklevama tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit: 1. Toorespuit 35% kaalust 2. Poolkuiv 20 25 % kaalust 3. Õhukuiv 1520 % kaalust 4. Toakuiv 8 13 % kaalust Standartne niiskus 15 %. Erinevad puidu näitajad antakse ka sealjuures (paisumine, kuivamisel kahanemine). Kõige väiksem kahanemine pikikiudu 0,1 0,3 %. Radiaalsuunaline (läbilõikes) 3 6 %. Tangensiaalsuunaline 6 10 %. *MAHUMASSID sõltuvad poorsusest: mänd 0,53 g/cm3, kuusk 0,46 g/cm3, kask 0,64 g/cm3, tamm 0,72 g/cm3. *TUGEVUS standartse niiskuse juures (15%): Survetugevus pikikiudu 50 60
Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta. Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad, mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal, tangentsiaal lõige) Niiskus: on puidus alati. Jaguneb vabaniiskuseks( asub puu soontes ja rakuõõntes) ja hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%. Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt. Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2). Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64. Tugevus: on puidu erisuundades erinev. Kontrollitakse surve pikikiudu( 30- 55 N/mm2),
4.1. Puidu lõiked: 1 – ristlõige, 2 - radiaallõige 3 - tangentsiaallõige. Niiskus. Niiskust on puidus alati, sest Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab rakkudevahelist sidet. Sellest tingituna on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit, poolkuiv puit, õhkkuiv puit, toakuiv puit. Puit on hügroskoopne materjal, st ta imeb endasse õhust niiskust. Puidu niiskus kõigub sõltuvalt ümbritseva keskkonna niiskusest. Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades puidul võrdne. 29
annaabi.ee 
