Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"titusest" - 5 õppematerjali

Vana rooma kunst
17
docx

Vana rooma kunst

saj. alguses. Termid olid avaliku elu keskuseks. Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m². Ehitis ise aga hõlmas üldse 12 hektari suurust maatükki. Termid kuulusid kas riigile või eraisikuile. Roomas asuv Caracalla oli üks luksuslikumaid ja mugavamaid sellel ajal. Seal oli külm saun, soe saun, lilleaed, raamatukogu, muusikatuba. Suplussaal mahutas 1500 inimest. Titus - juudi sõjas oma isa Vespianuse vanima pojana leegioni ülem. Pärast isa keisriks kuulutamist sai Titusest sõjavägede ülemjuhataja Palestiinas. Seal surus ta maha juutide ülestõusu ning purustas 70. a. Jeruusalemma ja templi. Selle eest püstitati talle triumfikaar. Valmis 81. pKr. Septimus Severus - Rooma keiser alates 193. aastast. Ta pääses senatisse Marcus Aureliuse ajal. Konsuliks sai ta 190. aastal. Ta nimetati Pannonia superior´i asehalduriks. Ta võitles järjest kõikide oma troonipüüdlejatega. Ta oli esimene keiser, kes lahendas siseprobleeme sõjaväelise ainuvalitsusega

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
175 allalaadimist
Loogika konspekt 6-10
44
pdf

Loogika konspekt 6-10

mitte minna; Et ­ Caesar oli ettevaatlik; B ­ Caesar eemaldas Brutuse. See on MT: [(Eb J) & (Et B)] & (¬J & ¬B) ¬Eb & ¬Et Järeldus: Caesar ei olnud ei ebausklik ega ka mitte ettevaatlik. 8.23. Rooma keiser Titus lausus: "Kes minust kõneleb halba, tol on kas õigus või mitte. Kui tal on õigus, siis ei saa teda karistada; kui tal pole õigus, siis tuleb teda haletseda ja ka mitte karistada." Tähistame: Th ­ isik kõneleb Titusest halba; O ­ isikul on õigus; K ­ isikut karistatakse; H ­ isikut haletsetakse. (1) Th O v ¬O (2) Konstruktiivne dilemma: [(O ¬K) & (¬O H&¬K)] & (O v ¬O) ¬K v (H & ¬K) (1),(2) Th ¬K v H & ¬K Järeldus: Kui keegi kõneleb keiser Titusest halba, siis tuleb teda kas mitte karistada või haletseda ja mitte karistada. 8.24. Professor, kes otsis oma prille, arutles järgmisel viisil: "Kontrollime versiooni - kas varas võis mu prille varastada

Filosoofia → Loogika
389 allalaadimist
Spartacus
16
docx

Spartacus

Ta soovitas rudiaariusel sõita Capuasse ning jõuda sinna enne kui senati käskjalad. 10.PEATÜKK 20. veebruaril jõudis Capuasse sõjatribuun Titus Servilianusega. Samal ajal, kui nad prefekti majja astusid jõudsid sinna Spartacus ja Enomaios. Mehed olid kihutanud täies jõus, vahetades hobuseid igas postijaamas. Nad olid vahepeal ka sunnitud sõitma mööda kõrvalteid. Siis, kui mehed olid titusest tunni võrra ees, kukkus Spartacuse hobune kokku. Kukkudes väänas rudiaarius paigast oma vasaku käe. Seejärel hakkasid mehed jalgsi edasi liikuma ning jõudsid pooleteise tunniga linnavärava ette. Niipea kui nad olid väravast läbi, kihutasid nad joostes Lentulus Battiadese kooli poole. Kohale jõudes leidsid nad kooli müüris varisenud koha, kust nad kavatsesid üle ronida. Kui Enomaios sai lihtsalt üle, läks Spartacusel hullemini

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
Rafaello Giovagnoli-Spartacus
22
docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

Teda kujutati keral või rattal, kinniseotud silmadega; õnn; saatus; (mäng). X peatükk Ülestõus Sõjatribuun Titus Servilianusega astusid prefekti majja. Natukene peale seda jõudsid sinna Spartacus ja Enomaios. Linnaelanikud oletasid riietuse ja relvastuse järgi, et need olid gladiaatorid. Mehed kihutasid tuhatnelja, vahetades hobuseid igas postijaamas. Nad olid aeg-ajalt ka sunnitud lahkuma Appiuse teelt ja sõitma mööda kõrvalteid. Nad olid Titusest ühe tunni võrra ees, kui äkki seitse miili Capuast kukkus Spartacuse hobune kokku ning Spartacus väänas oma vasaku käe. Füüsiline valu polnud midagi võrreldes tema hingeliste piinadega. See viis ta meeleheitele. Mehed kõmpisid edasi. Väravateni jõudes, tõmbasid nad hinge, igaksjuhuks, kuna äkki antsi valvuritele käsk linna sissetulijat arreteerida. Niipea kui nad olid väravast läbi, kihutasid nad joostes Lentulus Battiadese kooli poole, see asus linna kõige kaugemas kvartalis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Kõik klassistlikud tragöödiad kirjutatud aleksandriinis. Andis endale aru võimukire hukatuslikkusest. 1670nendal kirjutatud ,,Berenike" - intriig, täpselt nädal pärast esietendust toob Moliere trupp välja sama näidendi Corneille'i kirjutatud. Kaks samasüzeelist näidendit üheaegselt. Arvatavasti tellinud üks isik, selleks isikuks Inglise Henriette, kes oli Louis XIV vennanaine. Mõlemas loos toodi armastus ohvriks poliitilistele kallutustele. Lugu Rooma imperaatorist Titusest, kes armastab juudi printsessi Bereniket. Seaduse järgi ei saanud Rooma keiser abielluda mitteroomakodanikuga. Tõmbab oma õnnele kriipsu peale, samas keegi ei käse teda. Duell Racine'i ja Corneille' vahel. Racine'il muutub see seadus metafüüsiliseks, jõud mis ei ole loogikaga seletatav. Selles duellis jääb võitjaks Racine. Henriette tellis need näidendid Racine'i pealekäimisel ­ kuulujutud. Henriette suri enne esietendusi salapärasel moel, oli eluterve noor

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
166 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun