Oma riigi pealinnale pani nimeks Akkad (Agade). Selle asukohta pole suudetud tuvastada. Tema riik oli kakskeelne akkadi keel (semiidi kirjakeel) ja kuna Akkadi riigi kõige linnastunum osa olid Sumeri linnad, siis ka sumeri keel. Sargon üritas end igas mõttes mugandada Sumeri traditsioonidesse. Kuidas tema riik korraldatud oli, tõendusmaterjali pole. Akkadi riigi kõrgperiood saabus tema pojapoja Naram-Sini (Naram Suen) ajal. Kuningas lasi end jumalikustada. Kasutas keerulist titulatuuri. Kasutas enda kohta mõistet ,,nelja ilmakaare kuningas". Sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. 22. sajandil tungisid põhja poolt sisse teadmata päritolu gutid (gutilased). 22. sajandit iseloomustab gutide domineerimine. Arheoloogiliste märkide järgi väga suurt kaost polnud
Ainuke vahe seisnes selles, et kuningat, vastandina ,,suurtele" jumalatele, nimetatakse tema elu ajal ,,armuliseks" jumalaks; kuid pärast surma kadus seegi erinevus ja temagi muutus ,,suureks", nagu olid teised jumalad. [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Kuningal oli viis nime: oma päris nimi ja peale selle veel neli nime, mis talle anti troonileastumisel. Igal tema nimel oli teatav suhe tema pompoosse titulatuuri teatava koostusosaga. Põhiline trooninimi oli seatud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga tiitliga. Vaarao isiklik nimi oli seotud ,,päikese poja" tiitliga. Selles tiitlis peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu jumalustamine, usk despootia ,,jumalikkusesse". Egiptus saavutas tollel ajal suure võimsuse, mille poolest eraldus ta teistest, nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide,
endast jälgi. On olemas aafriklaste suulised pärimused, mis ulatuvad näiliselt paljude sajandite taha, kuid need pärimused on selgelt mütologiseeritud ning võivad mingit ajaloolist tuuma sisaldada, kuid selle välja selgitamine on öörmiselt kahtlane. Kush ehk Nuubia Eksisteeris Egiptuse lõunapiiril juba 2 aastatuhandel eKr (st Keskmise riigi ajal). Riik oli kultuuriliselt väga sõltuv Egiptusest, nt 1 aastatuhandel on Kushi valitsejad Egiptuse titulatuuri suures osas omaks võtnud. Kushi pealinn Napata paiknes Niiluse neljanda kärestiku juures. Kushi viimane hiilgeaeg oli 8 saj eKr, kus Kushi valitsejad tegelikult vallutasid Egiptuse (kuni deltani), ka riigi pealinn viidi mõneks ajaks üle Teebasse. 6. saj algul eKr sai Kush Egiptlastelt lüüa ning Kushi põhjaosa vallutati egiptlaste poolt. Riigi keskus viidi üle lõuna poole, Niiluse 6.-7. kärestiku juurde, pealinna nimi oli Meroe. Lõuna pool olid loodusolud ka soodsamad
Tegelevad peamiselt kohapealse kindluse ja linnaümbruse piirkonna haldamisega. Linnaümbrus piirkonda kutsutakse ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn. Läbi keskaja olid Tartul väga tihedad sidemed Vene kaupmeestega, üks osa linnast oligi venekeelne. Vene tänav. Vene kirik praeguse Botaanikaaia kohal. Kõikidel vojevoodidel oli otsesuhtlus Moskvaga. Liivimaa lülitati oma titulatuuri, lisaks Liivimaale lülitas ta ka Suur-Tartu nimetuse, et oli lisaks Liivimaa tsaarile ka Suur-Tartu tsaar. Kaubanduskeskuseks sai Tartu. Koknes Tartu kõrval teiseks oluliseks sõjaliseks keskuseks. Võnnu tuli kolmeks kuuks tsaari võimu alla, Ivan IV on Võnnule väga suurt rolli ette näinud, määranud neli vojevoodi. Viljandi, Haapsalu, Põltsamaa, Padise, Rakvere. Veel väiksemad asulad: Kirumpää, Koluvere, Tarvastu, Toolse, Laiuse, Lihula.
Kaubandus pidi olema vaba, reisimisvabadus. Mõlemal pool loetaks üle linnad, kus venelasedvõivad rootsi ter kaubelda ja kus rootslased võivad vene ter kaubelda. Stockholm Viiburi Narva ja Tln oli sadamad. Vene poolel Moskva Novgorod , Pihkva ja Ladoga. Eeldused Stollova lepinguga loodud. 1617-1656 olid kahe maa suhted sel per väga head. Hiljem hakkavad suhted sassi minema. Põhjus see, et Venemaa allestaastus oma olukorrast. Tsaar võtab oma titulatuuri ingverimaal, rootslased ei osanud asjast siis veel midagi arvata. Uus sõda puhkeb 1656 aastal. Kolmandal juunil tulevad ven e väed üle Ingverimaa piiri, viiendal juunil vallutatakse Neva jõe suudmes Nyeni linn. Sõjal teine suund , juuni lõpus tuleb tsaar Aleksei Mihhailovits, hakkab liikuma Riia suunas. Vallutab mitmeid sõjalisi tugipunkte, augustis hakkab piirama Riiat. Riia jäi võtmata. Juuli lõpus 1656 langevad nii Vastselinna kui Kirumpe, venelased on Tartu all. Teel oli
annaabi.ee 
