ARUKAS MAIMIK Dr. Richard C. Woolfson Ergutamise tähtsus · Ergutamine julgustab teda ennast ja ümbritsevat maailma avastama nii, et temast saab arukas maimik. Rivaalitsemisest. · Väldi maimiku võrdlemst uue titaga · Julgusta maimikut noorema õe või vennaga mängima · Ütle maimikule, et ta noorem õde või vend armastab teda · Kohtle lapsi kui erinevaid isiksusi · Kui tekib rivaalitsemine tegele sellega. Soolised erinevused · Last tuleb julgustada soost olenemata ja talle omasel moel arendada. Jonnimine · Kui on võimalik, enneta jonnihoogu · Jää rahulikuks · Julgusta teda · Räägi hiljem temaga · Sälita enesekindlus Söömisharjumused
on hävinenud. (miksike 2013) (vedur) 5 1.4 Beebide kuulmine 1.4.1 Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud ülasisese muusikalise
Samas viib Beethoven nad tugevasse erutusseisundisse. Ilmselt oma liigse emotsionaalsuse tõttu. (Moi Rebjonok, 2009) Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud üsasisese
Imikud on bioloogiliselt meelestatud signaale välja saatma ja vanemad on meelestatud nendele vastama. Kui vanemad pidevalt viivitamata ja sobivalt vastavad, muutuvad nad imiku jaoks usaldusväärseteks. See on aluseks turvalise imiku-vanema suhte tekkimisele. Seega on ülimalt tähtis määrata kindlaks, kas isa vastab oma imiku vajadustele sobivalt. Esimestel elukuudel tunneb imik tihedamat sidet emaga. Isa ja lapse tulevasele suhtele on hea, kui isa on palju titaga koos, vahetab mähkmeid ja tegeleb temaga niisama. Nii õpib ta tema signaale mõistma ja nendele vastama. Uurimused näitavad, et näiteks tühja kõhu signaalidest saavad nii isad kui emad ühtemoodi aru, kuid isad jätavad lapse eest hoolitsemise ema ülesandeks. 8-kuuse lapsega mängimisel on isad aga juba vähem vastuvõtlikud imiku signaalidele kui emad. Arengumuutuste osas on mõlemad vanemad vastuvõtlikud. Isa mõju imiku arengule
loomad võib ta Antsu karja jätta. Jürka polnud nõus ja siis ütles Ants, et ta peab sellisel juhul maksma Malle palga ja veel rendi ka. Jürka oli nõus. Kui Jürka kodust mujal tööd tegi, jäi 7-8 aastane Riia koju. Riia oli haruldaselt tubliks hakanud pani seale heina ette, pesi piimapütte, enda ja Jürka särke. Jürka sai aru, et Riia pole seda ise teinud ja siis tunnistas Riia üles, et naabrinaine seda kõike tegi, kuni tema ta titaga mängis, aga oli palunud, et ta Jürkale ei räägiks, kuna ta enda pere ka ei tea. Jürka ütles siis, et Riia perenaisele ei ütleks, et ta teab. Jürkale saabus kohtukutse. Kohtus kuulati ära Malle ja Ants ja siis Jürka ja otsustati, et Jürka peab maksma Mallele aastapalga ja Antsule rendi. Ants ütles küll, et Malle on nõus leppima teenitud palgaga, kui selle kohe kätte saab ja et Ants saab Jürkale selle laenata, juhul kui Jürka Põrgupõhjalt ära kolib lehmalaudaga
Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. Laps hakkab varakult reageerima ka kõne emotsionaalsele toonile ning intonatsioonile (Tiko 2006:16-17). Eakohase kõne arengu puhul: · 1.-6.elunädalal mitteverbaalne keel; · 2.-4. elukuul hakkab laps koogama; · neljandal-viiendal elukuul lalisema. Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, sõltub lapse füüsilisest küpsusest, mitte sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse (Tulviste 1996). 9 Esimese eluaasta teisel poolel lallab terve laps kestvalt ja naudinguga, et treenida kõneaparaati. Lallamisel kasutab laps umbkaudu 70 häälikut, millest hiljem diferentseerib emakeeles vajamineva. Kakskeelses peres on oluline järgida printsiipi, et üks inimene ja üks keel (ema räägib lapsega alati oma emakeeles). Siis on lapsel võimalik neid keeli diferentseerida (Tiko 2006:17)
Kuid siin tuleb meeles pidada, et lapse vastust tuleb kannatlikult oodata: väikesel lapsel kulub info töötlemiseks palju aega. Kõne areng esimesel eluaastal Kolmandal elukuul hakkab laps koogama ja neljandalviiendal elukuul lalisema. Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, ei sõltu sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse, vaid lapse füüsilisest küpsusest. Koogamine seisneb selles, et laps häälitseb vastuseks suure inimese jutule. Lalisemise korral hakkab laps kaas ja täishäälikuid silpideks kokku panema ("mamamama"). Eri keeli rääkima hakkavate laste koogamine, ja algul ka lalisemine, on väga sarnased. Alles teisel poolaastal muutub eri keeli rääkima õppivate laste lalin erinevamaks, sest laps valib
annaabi.ee 
