1903.aastal kogusid ,,Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma ammuaegse Väike-Maarja-tuttava Mihkel Neumanni pool. 1904. aastal trükiti ajalehe Uus Aeg kaasandena suures tiraazis Juhan Liivi ,,Kirjatööde kogu". 1909 joonistas kunstnik Nikolai Triik luuletajast söejoonise. See avaldati valimikus ,,Luuletused", mis sisaldas Liivi hilisluulet (45 luulet ja fragmente). ,,Luuletuste" esimese trüki tiraazist hävitati Liivi rahulolematuse tõttu suurem osa, alles jäeti vaid 25 eksemplari. Parandatud kordustrükk ilmus 1910. Ilmus ka kogumik ,,Elu sügavusest". Elu lõpul Liivi tervis halvenes uuesti, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile. Arenes tiisikus. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust suri Juhan Liiv 49-aastaselt. 3. Looming Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta
neil on, kellele on nende toode suunatud, kui palju turuosa hõlmavad jne. Keskenduses suurele kvaliteedi tagaajamisele, unustati ära kvaliteediga kaasnev kuluefektiivsus. Kuna turg oli üle küllastunud siis oleks pidanud hoopis suuremat tähelepanu ja raha investeerima uue ja innovaatilise toote arendamisele. Keskenduma oleks pidanud sellele, et kuidas muuta ajaleht teistest konkurentidest veel erilisemaks suurest tiraazist, piltides ja klatshi veerust ei piisanud. Riho võis uskuda, et tema ajakiri on korportatsiooni portfoolioanalüüsi ehk BCG maatrikis järgi ,,täht". St suur turg, suur kasv ning perspektiivikas projekt millesse tasub mahutada palju raha. Tegelikkus aga sellele ei vastanud. Ei olnud suurt turgu (väike spordifanaatikute arv) ning suurt kasvu ka ei olnud. 3.PROBLEEMI LAHENDMAINE Riho alustas oma ettevõtet valesti ning paigutas liigselt investeeringuid valedesse kohtadesse.
Anonüümne. Laaman, Luts, Adson, Gori, Lõvi. Kuulutused-reklaam annavad suure osa sissetulekust, üksikmüük. Seltside-organisatsionide väljaandeid miljon. Lehtede omanikeks kontsernid: Positmees, TEKÜ, Vaba Maa. Vaba Maa omanik Veiler. Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid. Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed. Lisaks ka ajakirjad. Uuendused: pööratud püramiid, tuuma esile toovad pealkirjad, elavam kujundus, palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts, kõmu! TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm. Luiga, Krusten, Braks. POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus
Vetevaim" ning "Kalevipoeg kivi viskamas" ja üks suurejoonelisemaid töid Kalevipoja teemal üldse "Linnuse rajamine". Lisaks neile veel mitmeid täpselt dateerimata töid. Koos teosega "Kalev kosjas" ja sellele järgnenud töödega moodustasid need uue etapi kunstniku sugestiivses eeposeainelises loomingus". Kalevipoja väikeseformaadiline väljaanne ilmus müügile 1935. aasta detsembri keskel, suureformaadiline aga 1936. aasta aprillis. Erakordselt suurest tiraazist (10 000) ja ettetellijate arvukusest hoolimata jäi kauni väljaande illustratsioonide uudne kujundikeel 1930. aastail veel paljudele arusaamatuks. 1937. aasta kevadel korraldas Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi Kristjan Raua loomingu väärtuste selgitamiseks kirjandusliku kohtu, mis on jäänud kultuurimälussse kui "Kalevipoja kohus". Kristjan Raud aga jätkas Kalevipoja-teemaliste tööde loomist viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav.
igast ilmunud teavikust üks või kaks eksemplari mitmes raamatukogus korraga. Praegune süsteem on ka osaliselt jäänuk nõukogude ajal ja üleminekuperioodil kehtinud korrast. Nõukogude ajal koguti sadu kontroll ja sundeksemplare, 1992. aastal Eestis vastu võetud ja kuni 1997. aastani kehtinud ajutise korra järgi koguti trükistest, mille tiraaz ületas 100 eksemplari, kokku 28 sundeksemplari 20 raamatukokku ja Kultuuriministeeriumisse ning tiraazist trükiarvuga 50100 eksemplari koguti 7 sundeksemplari 4 raamatukokku ja Kultuuriministeeriumisse. Seega on Eestis kogutavate eksemplaride arvu küll oluliselt vähendatud, kuid 8 eksemplarist ja 5 raamatukogust edasi ei ole mindud. Samas ei suudeta ka praegu kõigis raamatukogudes tagada nõuetele vastavaid säilitustingimusi. Arhiivraamatukogude eesmärgiks on eesti keeles ja Eestis ilmunud trükiste ning Eestit käsitlevate või
trükikodadest, postiasutustest, raudteejaamadest, raamatukauplustest; maal võtsid tellimusi vastu kirikuõpetajad, külakoolmeistrid ja külakaupmehed, vallaametnikud ja vahel lihtsalt eraisikud, kel oli kokkulepe ajalehe väljaandjaga. Seltsitegevuse laienemine andis võimaluse ajakirjandust ka seltside kaudu levitada. Peamise sissetuleku said ajalehed tellimistest ja kuulutustest. Üksikmüügi osatähtsus hakkas kasvama just sajandivahetuse paiku. Niikaua kuni põhiosa ajalehe tiraazist levis maal, oli üksikmüüki küllalt raske korraldada. Sedamööda, kuidas oli kasvanud eestlaste arvukus linnades, suurenes ka potentsiaalne üksiknumbri ostjate arv. XX sajandi alguse päevalehtede trükiarv ületas tellijate arvu juba mitme tuhande võrra (Postimehel oli 1904 - 6000 tellijat, kuid laupäeviti trükiti 10 000 lehenumbrit). Ajalehepoisse hakkas linnapilti ilmuma just XX sajandi alguses. 1912. aastast peale
annaabi.ee 
