Kõigil on midagi öelda, piisab sellest, et keegi midagi arvab ja uudis ongi valmis. Meediasse imbub vahet pidamata kõiksugu kirjutisi, mis peaksid, igaüks kuuluma oma kategooriasse, aga üldjuhul pole neid võimalik liigitada, sest on jõutud välja punkti, kus avalikkuseni jõuavad ka nende autorite mõtted, kes ei ole selleks kvalifitseerunud. Üleüldse on keeruline võtta seisukohta kuna meediast on saanud vahend, mille abil raha teha. Aetakse taga võimalikult suuri tiraaze ja internetis üüratut klikkide arvu. Üldjuhul on intellektuaalseid artilkeid raskem leida kuna kollane ajakirjandus on orienteeritud enese müümisele ja meelitab ennast ostma. Nii ei jõua paljud kogenematud lugejad artikliteni, mis oleksid maailmas toimuva seisukohalt hädavajalikud kuna kollane meedia lihtsalt pimestab. Sõnavabadus on hindamatu väärtusega, aga sellega kaasnevad ka keelele ja kultuurile ohtlikud aspektid
Kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost, ajateenistuses viibides kirjutas kuldemängu mille saatis Eesti Ringhäälingule. 3. Nõukogude Eesti kirjandus. Eestis ilmunud kirjandus- eesti nõukogude kirjandus, oli mõjutatud järgmistest teguritest: 1) kirjastused riigistati 2) kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus ( v.a Nõukogude liiduvabariigid) 3) kirjanduse kättesaadavuse huvides alandati ENSVs raamatute hindu ja suurendati tiraaze. 4) sotsialistlik realism- Nõukogude Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses valguses, ülistama riiki, selle juhte ja eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja parteid. Eestis viljelesid sotsialistlikku realismi A.Jakobson, J.Smuul jt. Neist kõige tuntumaks sai J.Smuul Oli ka kirjanikke, kes nõukogude võimuga kompromissile ei läinud ning vaikisid
tuua sellised uusi tooteid nagu uud info- ja online-teenused.(Ekspress Grupp IPO prospekt 2011) 6 5. Strateegia Grupi strateegiline eesmärk on kasvatada Balti riikide juhtivaks meediakontserniks ning jätkata olemas oleva tegevuse arendamist orgaaniliselt kasvades ning laienedes uutesse meediavormidesse ja uutele turgudele. Grupp plaanib strateegilisi eesmärke saavutada järgmiselt: Säilitades ja kasvatades ajalehtede ja ajakirjade tiraaze. Juhtkond on seisukohal, et stabiilne ajalehtede ja ajakirjade trükiarv on oluline aspekt reklaamitulu kasvatamisel. Laienemine teistes Balti riikides. Juhtkond kavatseb laiendada Grupi tegevust Leedus ja siseneda Läti meediaturule Kasvav online-tegevust. Internetipõhine meedia on Balti riikides kõige kiiremini arenev meediasektor, seda nii kasumlikkuse kui uute kasutajate hulga põhjal. Juhtkond planeerib kasvatada Grupi tegevust online-meedia vallas
kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Wiiralti loomingu uudseks jooneks sai süvenev intiimsus. "Marc" ja "Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel) annavad tunnistust maalilisekspressiivse tendentsi süvenemisest kunstniku näsitluslaadis. Kunagi varem polnud Wiiralt nii vaba ja avatud emotsionaalses eneseväljenduses. Sõjajärgsel perioodil töötas kunstnik paljud varasemad teosed ümber, paraku ei teinud see neid paremaks. Ka tõmbas ta nõutavamatest töödest täiendavaid tiraaze. Ometigi jäi talle omaseks otsinguvaim mitte ainult tehnikas, vaid ka sisus. Loomingu lõpuperioodil on Wiiralti töödel omalaadne aura, mille annab elu ja kunstikogemustest küllastunud vaimne tagamaa. 1945. suvel Rootsis Kummelnäsis Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril 1954 viiekümne viie aastasena ning maeti PèreLachaise'i kalmistule Pariisis. E. Wiiralt ,,Põrgu" E. Wiiralt ,,Tiiger" E. Wiiralt ,,Berberi tüdruk kaameliga" E
kaevandusse. Kirjanduselu sõjajärgsetel aastatel Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud reziimi teenistusse ja jäi äraootavale seisukohale. Toimus ideoloogiline kontroll. Kaotati erakirjastused ja riigistati kogu kirjastustegevus. Koostati keelustatud teoste nimekirjad ja algas raamatute hävitamine. Endise nime alla jäi ilmuma ainult Looming. Toimus nõukogude kirjanduse ja kunsti propageerimine. Asutati Sirp ja Vasar. Suurendati raamatute tiraaze ja alandati hindu. Suurem osa raamatutest andis edasi ühiskondlik- poliitilist kirjandust, vene autorite artikleid marksistlik- leninistlikust esteetikast, sotsialistlikust realismist, teiste NSVL rahvaste kirjandust. Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile. See oli kirjanduselu kõige masendavam periood, kui nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti suunad. Mõju andis Stalini isikukultus. Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet
John Cary ja ta vend William olid aktiivsed gloobuse valmistajad Londonis. John Cary oli lisaks sellele veel graveeria ja kirjastaja ning temast sai üks austatuim ja juhtivaim Inglise kartograaf. Aastal 1787 Cary kirjastas oma atlase, mis kandis nime ,, New and Correct English Atlas". Ehkki puudus varasematele kaardistajatele omane kujundusviis, ei olnud kaardid vähem elegantsed oma selguse ja peenelt graveeritud detailidega. See Atlas sai väga populaarseks ja anti välja mitmeid tiraaze. Viimane väljaanne ilmus aastal 1862. [http://www.mostlymaps.com/reference/Map-Makers/john-carey.php] (10.10.2008) 7 19. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Stielers Handatlas ,,Stielers Handatlas" oli Saksamaal juhtivaim maailmaatlas. Atlase andis välja Justus Perthes. Atlast anti välja kümme korda alates aastast 1816-1944. Nagu paljud 19
aegseid ,,madonnasid" meenutav naiskuju näib sümboliseerivat kirgastunud vaimu, kes liigub kristallilistes sfäärides. Paljud varasemad teosed töötab Viiralt sel perioodil ümber, nende hulgas ,,Lamava tiigri" (,,Tiiger kassiga", 1950, pehmelakk, kuivnõel) ja ,,Naerva kaameli" (,,Kaameli pea", 1950, pehmelakk). Paraku ei ole sellised ülekäimised teoseid mitte alati paremaks teinud. Ka tõmbab ta nõutavamatest töödest täiendavaid tiraaze. Siiski pidi Viiralt teostama ka tellimustöid. Meelepärase tellimuse suurematele gravüüridele loomadest, igaüks 200-lise tiraaziga, sai ta Genfi kirjatuselt ,,La Guilde Internationale de la Gravure". Vincennes'i loomaaias tehtud joonistuste järgi valmis ,,Okaapid" (1949, akvatinta); otse plaadile, püstijalu graveeris Viiralt Jardin des Plantes'is1 ,,Lõvide perekonna" (1949, kuivnõel), milles iga lõvi on portreeritud
aastast hakkkavad ilmuma sarjana luulekassetid. Tegemist on papist karpidega, kuhu pannakse kokku etüüdraamatuid, peamiselt luuleraamatuid, aga ka proosat. ilmub 1962-68. Kassetivorm on iseloomulik ajale: teatav kollektiivse tulemise rõõmsameelsus. - Uued raamatud kirjastuselt "eesti raamat". kirjanduse kasv. 60ndate esimene pool tähelepanu luulele, proosa hakkab järele tulema. Kui on elevus, siis see tähendab tiraazide kasvu ja väga suurt kasvu. Pärast sõda püüti tiraaze kunstlikult tekitada, polnud mõtet, inimesed muretsesid rohkem toidu pärast, ega ostnud kirjandust. Raamatumüük 50ndate lõpust muutus väga järsult kasvavas suunas. 50ndate-60ndate vahetuses väidetavalt tüüpiline romaanitiraaz u 20 000. Praegu tüüpiline 1000. Suur kirjanduse ajastu on läbi saanud tänaseks. Kirjandust tajutakse kuidagi eriti tähtsalt. Kirjanik on tähtis inimene. Kirjaniku erilisuse roll kandub edasi hilisemasse aega, ka 90ndatesse
Nõukogude Eestis elas üks nn raamaturahvas, kes seda maad külastanud türgi luuletaja Nazõm Hikmeti sõnul "luges kõige rohkem luulet ja jõi kõige rohkem viina" terves Nõukogude Liidus. Mulle näib sobilik kadunud trükimustaaega tagasi vaadata läbi tollase kirjanduse üldrahvalikult menukaima väljenduse, läbi inimese, kirjaniku ja nähtuse nimega Raimond Kaugver. Kas või sellepärast, et ainuüksi tema romaanide tiraaze kokku liites võib veenduda: meie riiulitel on vähemasti miljon Kaugveri romaani. Ja kui novellikogud ka veel appi võtta, siis on tema raamatuid tunduvalt rohkem kui eestlasi. * * * RAIMOND KAUGVER KUI MASSIKIRJANIK "Raimond oli fenomen, mis praegu puudub: rahvakirjanik, kes on arusaadav igale keskharidusega lugejale," raiub Teet Kallas. "Mina usun sellesse praegu nii ebapopulaarsesse loosungisse, et kunst peab kuuluma rahvale
annaabi.ee 
