· Teos tekitas skandaali, autor kaevati hüvitamise ja paheliste karistamisega, siivutuste pärast kohtusse, publik oli nad ei kiitnud heaks kirjaniku nördinud ja kriitikute arvamused ehmatavat reaalsust. vastandlikud. Suur osa lugejaid pahandas, et autor ei mõistnud romaani peategelast Emma Bovaryd abielurikkumise pärast hukka. · Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see kummaliselt ebaväärikas peategelane mingi provintsidaamike oma liialdatud unelmatega... · Falubert võitis kohtuprotsessi ja · "Madame Bovary" järgi hakati raamat võis ilmuda. Protsess ei jätnud teostamatute romantiliste unistuste siiku Flauberti´i hellale loomusele hellitamist Prantsusmaal tähistama mõju avaldamata. Ta tunnistas: mõistega bovarism. See mõiste
Põhjenda. -Emma ei hoolinud oma armastavast abikaasast vaid elas oma Pariisi fantaasiate küüsis ning valmistas Charleis’ile palju meelehärmi kuigi Emma ise sellest aru ei saanud. Temast oli vale pidada armukesi, lausa kahte(!) kuna see on truudusetu ja arrogantne. 7.Selgita, miks see romaan on romantismivastane teos. -Flaubert oli sarkastiline, irooniline, pessimistlik, romantismi vastane. Esinevad ka realismi tunnused ning romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. 8.Flaubert on väitnud, et tuleb „puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada ainult lihased“. Mida ta sellega öelda tahtis? Too mõni näine Flaubert’i stiili kohta. -Tuleb olla väga tähelepanelik oma sõnastuse suhtes.
mänguasjadega). On lausa silmaga näha, et sellise ema ja tema lapse vahel puudub vastastikune mõistmine. Emal pole aega last vahetevahelgi sülle võtta, teda hellitada või ära kuulata tema lapselikke muresid. Tihtipeale omab ta ühiskonnas kõrget positsiooni ning tal on võimalus võtta lapsele hoidja. Koduperenaise osaga harjumatu ema ärritub sageli lapselike kapriiside ja ülemeelikuse peale, tuues kuuldavale tiraade käratusi ning alandavaid süüdistusi lapse aadressil, samaga vabastades end päeva jooksul kogunenud väsimusest. LAPS:Vaatamata mänguasjade kuhjadele, kasvab lapsest keskpärane, tihti hellitatud inimene. Edaspidi võib ta peadpidi raamatulugemisse sukelduda ning siis ei saa teda enam diivanilt minema. Või siis rikka ema võsukesena satub ta mingisse kampa ning hakkab kohtuma inimestega, kes saavad tema õpetajateks või saavad narkootikumid ja seks ta üle võimust
Sõbra nimi oli Maxime Ducamp, kirjaniku oma Gustave Flaubert, ja kõnesolev käsikiri, milles autor midagi ei muutnud, kandis pealkirja ,,Madame Bovary". Aastanumbriks oli 1856. Flauberti versioon ilmus sama aasta sügisel järjejutuna ja prohvetliku Ducampi ennustused läksid täide. Teos tekitas skandaali, autor kaevati siivutuste pärast kohtusse, publik oli nördinud ja kriitikute arvamused vastandlikud. Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see kummaliselt ebaväärikas peategelane- mingi provintsidaamike oma liialdatud unelmatega. Ja siis see autori ebaharilik tagasihoidlikkus! Kusakilt ei saa aimu, kuidas ta inimestesse ja kirjeldatavatesse sündmustesse suhtub, ta hiilib vastutustest kõrvale, ei anna nõu ega hoiata- see oli harjumatu. Lugejad armastasid galantseid seiklusi, mis lõppesid vooruslike hüvitamise
Frangi kangelaste juures näidatakse nende ebalusi ja kahtlusi. Kasutatakse korduvaid kujundeid, nt 3x sarve puhumine. Võitlusi kujutatakse mauride ja paganate seisukohalt. Ära kuulatakse ka mõlemad pooled kohtus. Antakse dünaamiline pilt autor liigub kiiresti ühest kohast teise. ,,Rolandi laul" paneb alguse prantsuse rahvuskirjandusele. Motiivid kandusid renessansikirjandusse. See on kirjutatud assonantsriimis, mis ühendab eri pikkusega värsisarju ehk tiraade. Hispaanlaste kangelaslaul ,,Laul minu Cidist" räägib isand Cidist. Laul peegeldab ajalugu tõetruumalt kui ,,Rolandi laul", sest Cid suri vähem aega varem kui Roland võrreldes ,,Rolandi laulu" kirjutamise ajaga. Sündmused on enamasti ajaloos kinnitust leidnud: nt Kastiilia kuninga alluvuses oli tõesti Rodrigo Diaz de Vivari ehk Cid ning ta oli kuningaga vastuolus ja saadeti Kastiiliast välja, tema võidud mauride ja kristlaste vastu ning äraleppimine kuningaga on tõesed. Laul ei