Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II poolel laastavad Prantsusmaad hugenottide sõjad. Henri IV Bourboni võimuga saab alguse Prantsusmaa stabiilne areng. Uusaeg on eelkõige absolutismi tippajastu. Riiklik konsolideerumine ja tsentraliseerumine (1562 1610). 1610 1661 kehtestatakse absolutism. A-st 1614 generaalstaate enam kokku ei kutsuta. Absolutism on eelkõige Louis XIV valitsusaeg (1643 1715), kellel on eelkõige suured välispoliitilised ambitsioonid. Luuakse tasemel sõjavägi, siiski ei õnnestu kõik väliskampaaniad. Teised Euroopa riigid suudavad luua liite Pr vastu. Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca.
(13.saj.) I Suur Ekspansioon (14.saj.) - 1301rajati osmantite riik (püsib kuni 1922) - 14.saj. türklaste ekspansioon anatooliasse ja balkanile (kosovo lahing 1380) II Ekspansioon (15saj, II poolel) - 1453 Konstantinoopoli vallutamine, millest sai Istanbul ja osmantite riigi pealinn, (Ida-Rooma likvideeritakse) - 15saj. II poolel jätkuvad vallutused Balkanil: mh. Serbia , Kreeka , Albaania: Türgi kristlatel usuvabadus. III Ekspansioon (16.saj. I poolel) : Tippajastu - Võidukas Sultan Suleiman II Suur 1520-66 - Vallutatakse mh. Süüria,Araabia,Egiptus,Rhodos,Pärsia,Bagdad,Laevastik vahemerel. - 1526 Ungari vallutamine ! (va. lääneosad jäid Austriale) ¾ - Kristliku Euroopa enesekaitse Austria (Habsburgide) juhtimisel. - Esimest korda ulatuslik Türklaste hädaoht Euroopa südames - 1529 Viini piiramine (Päästab Karl V) - 1571 Lepanto merelahing: moslemid kaotavad pühale liigale (Hispaania,Rooma,Veneetsia) - Allakäik: Taganemine Pärsiast.
Mississippi, Põhja-Carolina · Louisiana 1896: 130 000 mustanahalisel valimisõigus · Louisiana 1900: 1350 mustanalisel valimisõigus Elanikkond arvudes · 1776: 2,5 milj. · 1860: 31,5 milj. · 1880: 50 milj. · 1900: 76 milj · 1920: 106 milj. · 1940: 131 milj. · 1820-1967 USAsse saabus 44milj. Immigranti: ... 1890-1920 saabus 19milj. ... 1900-1914 saabus 13milj Tippajastu 1901-1910 saabus 9 milj. Immigratsiooni ,,lained" ja immigrantide päritolu Koloniaalajastu (1607-1776) · Peamiselt Inglismaalt (50%), ka sotimaalt ja Saksa aladelt (ja orjad Aafrikast) · Lisaks veel hollandlasi, prantslasi (idarannikul hugenotte), rootslasi, soomlasi, iirlasi · Peamiselt protestandid Revolutsioonide ajastu (1776-1820) · Immigratsioon vähenes Immigratsiooni I laine (1820-1880) · 1821-1840: 751 000 · 1841-1860: 4,3 milj.
Kuningas kinnitas parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud otsused reaalse võimu sai peaminister. Parlamentarismi algus Inglismaal (1689 - 18.saj I pool): kuningas valib valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast, kes on saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel. Barokiajastu 17.sajand 17.saj on Prantsusmaa ja prantsuse kultuuri suur sajand (eriti 17.saj II pool). Valitsemiskorralduses oli absolutismi tippajastu, legaalse volituse kuninga ainuvalitsusele oli tõlgendus, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja seetõttu ei saa ta eksida ega ole võimalik teda ka kritiseerida valitseja tagandamine on võimatu. Kunstistiilina barokk oli absolutismi ja vastureformatsiooni imponeeriv fassaad: esinduslik, ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline
1641 otsustati Ingverimaa kiriklikult lahutada, moodustada superintendatuur, selle etteotsa tõusis Heinrich Stahl( meile tähtis kui eesti k keeletegelane), 42 a moodustatakse konsistoorium, mis on puhtalt vaimulik koosneb neljast liikmest (saksa, rootsi, saksa vene vaimulik). Ebatavaline olukord, suur hulk õigeusklikke venelasi, nim ka kreekakatolikuks kirikuks. 1644 a tuleb võimule kuninganna Christina, võimul 10 a. Christina valitsmisel kaks poolust. Ühelt poolt rootsi tippajastu, rootsi kõige mõjuvõimsaim väikeriik. maj raskused. Maksukoormus mitteaadlikest seisustele. Sellega seoses aadlike ja mitteaadlike suhete teravnemine.Kolm seisust koos ( maapäeval), kaks ühe vastu. 1650 a paiku esit mitteaadlikest seisused riigile nõuded väljaantud maa tagasi anda ( I korda reduktsiooni nõudmine). Esialgu kuninganna kristiina kasut seda hoopis enda huvides. Tal puudus huvi rootsi riiki valitseda, huvitus filoloogiliste, vaimulike ja filosoofiliste asjadega. Ütles, et
annaabi.ee 
