Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, kuid üles kasvanud Rakveres. Ta on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Tänapäeval on Pärt eelkõige tuntud oma originaalse tintinnabuli-stiili järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm
Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli-stiil Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks
stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimistrenessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga.jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Justnagu paisu tagant valla pääsenult valmis heliloojal järgneva paari aasta jooksul ühtekokku 18 teost, millest jätkuvalt lummavaimad on ilmselt "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa".Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks.
Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks orgaaniliseks tervikuks. Selle tulemusel on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla
Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal valmis pika vaikuseperioodi järel klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Järgneva paari aasta jooksul valmis heliloojal ühtekokku 18 teost, millest tuntuimad on "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Arvo Pärdi elust Kronoloogia 1935 sündinud 11.septembril Paides
Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Selle palaga oli Pärt ilmselgelt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks (ld tintinnabulum kelluke). Justnagu paisu tagant valla pääsenult valmis heliloojal järgneva paari aasta jooksul ühtekokku 18 teost, millest jätkuvalt lummavaimad on ilmselt "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis), "Fratres", "Cantus in Memory of Benjamin Britten" ja "Tabula rasa". Tintinnabuli on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini s.o meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks
annaabi.ee 
