Need probleemid tulenevad keele puudulikkusest. Osutuseta näivpärisnimed on ka midagi jubedat (Frege hoiatab st : )). Neile on loogiliselt lähedased liik omadus- ja määrsõnafraase. Nende tähenduseks ei ole mõte ega osutuseks tõesväärtus. Tähenduseks on osa mõttest, iseseisev subjekt puudub. Kuna kohad ja aeg on objektid, on kindel koht ja kindel aeg (st et selle keeleline tähistus) pärisnimi. Tingimuslausetes on teatav määramatult vihjav osa, mis teeb lausest reegli (kuna on üldine). Viitab üksteisele ja ühendab mõlemad laused üheks tervikuks, väljendab ühte mõtet. Eraldi ei väljenda mingit mõtet. Kui sellises lauses esineb ajamääratlus ('olevik'), siis see ei tähista olevikku (see oleks siis see määramatult vihjav koostisosa). Näiteks 'Kui Päike asub Vähi pöörijoonel, on meil põhjapoolkeral pikim päev.' Kõrvallauset ei saa väljendada pealausega, kuna see muudaks tähendust
carry - he carries Vrdl: play he plays 1. Harjumuspärane, korduv tegevus või seisund olevikus. Tom drinks tea every day. He lives in Brussels. 2. Üldtuntud tõed, loodusseadused The earth goes round the sun. 3. Tulevikus toimuv tegevus a) Sõiduplaanid, planeeritud programmid. The train for Tallinn leaves at 10. The course begins on Monday. b) Tingimuslausetes If you want me, just call c) Ajamääruslausetes I shall speak to him when he comes. 2. Spordireportaazid, arvustused. Lepp passes the ball to Kask. Gibson acts well in "Braveheart". 3. Seisundiverbidega (state verbs) verbid, mida tavaliselt ei kasutata kestvates aegades, sest nad kirjeldavad seisundit, mitte tegevust Need on verbid, mis väljendavad:
tõeväärtuse veerule. Seega on TDNK määratud ühesel kuni elementaarkonjunktsioonide järjestuse täpsuseni. f. TDNK-le teisendamise algoritm https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php? id=78717 lk 29 30. 7) a. Boole'i funktsioonide esitamine lausearvutuse valemitega. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=125416 lk 14 16. 8) a. Lausearvutuse tehted on kasutusel tingimuste kirjapanemisel: a.i. Programmeerimiskeelte tingimuslausetes ja tsüklitingimuste a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=96258 b. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=89132 10) a. **Kvantorite distributeerumine konjunktsiooni ja disjunktsiooniga. b. **Kvantorite ettetoomine. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=96260 11) a
tähendusega. Teine ja palju tõsisem küsimus on see, et sõnapaar kui … siis … võib väljendada vähemalt nelja tüüpi tingimuslauset. Neist kõigist tuleb pikemalt juttu teema all „Süllogismid liitväidetega”. Esimene väide tingimuslikus ehk tingivas lauses on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens) ja teine väide on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Tavakeelsetes tingimuslausetes on alus ja tagajärg omavahel sisuliselt seotud, nt „Kui sa ei söö, siis sured sa nälga”. Lausearvutuses on kasutusel tingimuslause kõige väiksema tugevusega (nõudlikkusega) vorm, kus alus ja tagajärg ei pea omavahel sisuliselt seotud olema, nt „Kui ilm on ilus, siis on tõene, et 5 × 5 = 25”. Lausearvutuses kasutatavat implikatsiooni nimetatakse ka materiaalseks implikatsiooniks (material implication)
tähendusega. Teine ja palju tõsisem küsimus on see, et sõnapaar kui ... siis ... võib väljendada vähemalt nelja tüüpi tingimuslauset. Neist kõigist tuleb pikemalt juttu teema all ,,Süllogismid liitväidetega". Esimene väide tingimuslikus ehk tingivas lauses on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens) ja teine väide on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Tavakeelsetes tingimuslausetes on alus ja tagajärg omavahel sisuliselt seotud, nt ,,Kui sa ei söö, siis sured sa nälga". Lausearvutuses on kasutusel tingimuslause kõige väiksema tugevusega (nõudlikkusega) vorm, kus alus ja tagajärg ei pea omavahel sisuliselt seotud olema, nt ,,Kui ilm on ilus, siis on tõene, et 5 × 5 = 25". Lausearvutuses kasutatavat implikatsiooni nimetatakse ka materiaalseks implikatsiooniks (material implication)
annaabi.ee 
