Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada Nõrgad elektrolüüdid: osaliselt jagunenud ioonideks, nõrgad happed ja alused Tugevad elektrolüüdid:lahuses täielikult jagunenud ioonideks, soolad ja leelised Tahke ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb Veekaredus-kaltsiumi ning magneesiumi sisaldus vees, seep ei vahuta seep ei pese helbeline sade
Normaaltingimusel 1,0 mooli gaasi Standardtingimustel maht ehk molaarruumala Boyle’i seadus. Konstantsel Charles’i seadus. Konstantsel rõhul temperatuuril on kindla koguse gaasi on kindla koguse gaasi maht maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses võrdelises sõltuvuses rõhuga (P). temperatuuriga. Gaasi mahu viimiseks ühelt Normaaltingimuselt tingimuselt (P1, T1) teisele (P2,T2) standardtingimusele: seost: Ühe mooli gaasilise aine korral: n mooli gaasi kohta kehtib seos: R – universaalne gaasikonstant Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus ei oleks. Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd- segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate
akumulatsioon ehk tammi taha kogunenud energia ja selleks on vaja otsest ajendit et energia vallanduks. Kui inimene saab selle energia maha laadida, siis agressiivset käitumist tal ei teki. 3. Frustratsiooni-agressiivsuse teooria: J. Dollard & N.Miller. Agressiivsus pole vaid instinkt, vaid seostub ka teatud sotsiaalsete faktoritega. Agresiivne käitumine tekib vaid sellistel tingimuselt, et inimesel tekib frustratsioon. Frustratsioon tekib siis kui teatud tingimused takistavad inimesel eesmärkideni jõudmist, see eelneb nende meeste arvates agresiivusele. Frustratsioon tekib ka siis, kui kellegi poolt tajutakse takistust ettekavatsetuna. Mida lähemal ollakse eesmärgi saavutamisele, seda tõenäolisem on see, et tekib agressiivne käitumine. Hiljem L. Berkowitz uuris seda teooriat ja ütles, et
Sündmuste järgnevuses ehk põhjuslikkuse kategooria skeem. Kõik kogemusest sõltumatu on ajalise piirega. Substants vljaspool aega on tähenduseta; põhjuslikkus väljaspool aega on samuti tähenduseta. Üldine printsiip, millel kogemus seisneb. Kogemus seisneb sellest, et kuidas üks asi tingib teist. Millest on miski tingitud – kogemus. Tingimusi on palju. Kõik, millest miski on tingitud, on omakorda millestki tingitud. Kogemus seisne pidevates tingimuste otsimistes, ühelt tingimuselt teisele liikudes. Kant väidab, et kogemus pole kunagi lõpule viidud. Aru vajab aga rahuldust ega nõustu sellega: tahaks leida sellise tingimuse, millest kõik muu on tingitud ja nii jõuaks kogemus lõpuni viiduks. Kogemuse ideaal ja aru ideaal, kus tegevus jõuaks lõpule viiduna. Inimtunnetus aga ei suuda seda. Metafüüsika on nagu soov-mõtlemine. Teaduslik uurimistöö tähendab mõistuse kriitikat. Tuleb aru saada, et ideedel puudub konstitutiivne rakendus. Prg. 46
Ordul õnnestus need vallutada. o Karja - 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. Vesse - saarlaste kuningas poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi üles(WTF?) pärast Karja linnuse vallutamist. Odu võit ei olnud aga lõplid ja ilmade soojenedes oli Saaremaa jälle vaba. o Alles 1345a koonad Liivi ordu oma väed Saaremaa löömiseks ja saarlased jäid alla ning pidid rasketel tingimuselt rahu sõlmima. o Maasilinn - saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. o Jüriöö ülestõus kestis ligi 2 aastat ja hõlmas 3 suurt maakonda. o Kuna ülestõus sai võõrvõimudele ülimlt ohtlikuks, siis sai ülestõusnutele oskas rahvusvaheline tunnustus. MAARAHVAS 14-16 SAJANDIL
Kaubaveol õhus tuleb arvestada mahukaalu tingimusega: 1 m3 = 167 kg. Veoliikide jaoks on rah- vusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud mahukaalud, mille puhul toimub veotasude arvestuse üleminek veose brutokaalu tingimuselt mahukaalu tingimusele. Arvestuslik kaal Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu arvutamisel aluseks veetavad kaubatonnid, on veotasu arvutamine kaubatonni keskmise veotariii alusel veda- jale kahjumlik
annaabi.ee 
