on suhteliselt töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. 2) Jugaprinterid Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid.. 3) Tindiprinterid Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas. 4) Plotter Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks.
Alates 1980 aastate lõpust tänu madalale hinnale, kompaktsusele, töötamise vaikusele ja saavutatavale värvihaardele hakkasid need seaded asendama maatriksprintereid. Sellele aitas kaasa ka võimalus vahetada trükipäid kas koos või ükshaaval. Tehnoloogia Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Pideva joaga trükisüsteemid Pidevaks jugatrükiks nimetatakse protsessi seetõttu, et trükipea pidevalt tulistab tindipiisku paberi suunas, See saavutatakse tänu düüside pidevale vibratsioonile. Vibratsiooni tekitab näiteks piesoelement. Kui tilgad jõuaks paberile, siis nad kataks pidava pinnana paberi. Mingit kujutist paberile ei tekiks. Selle tõttu paberini peavad jõudma need tilgad, mis on vajalikud kujutise loomiseks. Ülejäänud tilgad aga on tootmisjäätmed. Selleks, et tilgad oleks juhitavad antakse neile elektriline laeng. Edasi lendavad tilgad mööda
väikese ajavahemiku jooksul. Temperatuuri tõstmine tagatakse soojenduselemendiga, mis asub spetsiaalses ruumis. Osa tindi aurustumise tõttu suureneb rõhk ja läbi väikese düüsi surutakse välja väga väike tinditilk. Sekundi murdosade jooksul võib see protsess uuesti korduda. Pideva joaga trükisüsteemid Pidevaks jugatrükiks nimetatakse protsessi seetõttu, et trükipea pidevalt tulistab tindipiisku paberi suunas, See saavutatakse tänu düüside pidevale vibratsioonile. Vibratsiooni tekitab näiteks piesoelement. Kui tilgad jõuaks paberile, siis nad kataks pidava pinnana paberi. Mingit kujutist paberile ei tekiks. Selle tõttu paberini peavad jõudma need tilgad, mis on vajalikud kujutise loomiseks. Ülejäänud tilgad aga on tootmisjäätmed. Selleks, et tilgad oleks juhitavad antakse neile elektriline laeng. Edasi lendavad tilgad mööda
8. Isikustatud materjalid · Need on muutuvate andmetega varustatud trükised: kataloogid, kutsed, pühadekaardid, 9. Instruktsioonid seadmete teenendamiseks · See on unikaalne komplekt dokumente, mis on ette nähtud konkreetse seadme jaoks. Neid valmistatakse ainult teatavale seadmele. 22.Mida kutsutakse jugatrükiks ? Kuidas toimub kujutise edastus jugatrükis ? jugatrükiks nimetatakse protsessi kus trükipea tulistab tindipiisku paberi suunas jugatrükk - trükiviis, mille korral kujutise tekitab trükitavale materjalile düüsiga pihustatud värvi juga abil 23.Kuidas on saanud 3D print oma nimetuse ? · Kuna trükib kolmemõõtmelisi esemeid 24.Kus kasutatakse 3D printereid ? · Kolmemõõtmelist printimist kasutatakse kiirprototüüpimiseks peaaegu kõigis tööstusharudes: alates ehte- ja meditsiinitööstusest, lõpetades kosmosetööstusega.
Monokroomne printer võimaldab toota lisaks ka selle värvi erinevaid toone, nagu näiteks hallskaalal. Värviprinter võimaldab omakorda mitmevärvilist tootmist. Fotoprinter on värviprinter, mis toodab kujutisi, mis matkivad fotograafilise filmitrüki värviulatust ja resolutsiooni. Paljusid neist printeritest võib kasutada arvutist eraldiseisvana või mälukaarti või USB üleminekut kasutades. 2.2.4 Tindiprinterid Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas. Olemas on kaks põhilist tehnoloogiat, mida kasutatakse tänastes tindiprinterites: pidev (CIJ) ja Drop-on-Demand (DOD). Drop-on-Demand tehnoloogia jaguneb omakorda kahte
töökindlad ja vaiksed. Neid kasutatakse näiteks pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. Selliseid printereid toodab näiteks NEC. Jugaprinterid - Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Tindiprinterid - Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Plotter - Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. Laserprinterid - Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinteril, kuid selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril
trükipäid. Suhteliselt töökindlad ja vaiksed printerid. Kasutatakse pangaautomaatides, kassaaparaatides, faksides jne. Maatriksprinterid Löögiga printer- kujutis tekib kui nõeltega lüüakse vastu trükivärviga kaetud linti ja trükivärv kandub nii paberile. Kõige odavama kulumaterjaliga printer. Kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekupeeruvad (mitmekihilised) blanketid Tindiprinterid Kujutis tekib kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Kulumaterjal on suhteliselt kallis, kuid samas saadakse kõige kvaliteetsem fototrükk (spetsiaalsele paberile trükitult). Headel printeritel on iga värv eraldi (odavamatel on värvid ühes või kahes vahetatavas tindianumas) Plotter on suureformaadiline tindiprinter, kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk Laserprinterid
printimisel otsad poolümaratena (ümardusraadiuseks on pool kuvatavast joonejäme- dust. Muide – vahemärkusena olgu öeldud, et vastavalt jooneliikide ja nende kasutamise ISO- standardile peavadki sellised olema joonte otsad. Ilmselt on asi selles, et standardeid koostanud ametnikud tundsid vaid plottereid, mille sulgede silindrilised otsad joonestavadki sellise kujuga joone alg- ja lõppotsi, (laser- või tindiprinterile on see ükskõik kuidas tindipiisku või tahmaosakesi paberile paigutada): d 2 R= d LW-ga joonestatud joone otste kujundus Kui aga joon on lühem kui seadistatud joonejämedus, ka siis kuvatakse ja prinditakse
annaabi.ee 
