Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Beowulf, Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest. kirjandus 12-saj. rüütliromaanid Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine.
Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Kasutusele tulid vesi- ja tuuleveskid Eeposed Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest Kunst Arhitektuur · Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, Romaani stiil massiivsed basiilikad, ruumides tinaraamides klaasvitraazid ümarkaar · Gooti stiil suured aknaavad, mis Gooti stiil teravkaar, kirikutornid soodustasid vitraazmaali sirutusid taevasse, kivihoonete ehitamine · Tahvelmaal Keskaja inimese mõttemaailm Pahed. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda. Nähtav ja nähtamatu. Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused"
tasapinnalised reljeefid, Michelangelo mütoloogiline temaatika Louis David, skulptor mille sisuks legendid Raffael Portreezanr. Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast. Eeskujuks võeti antiik- sündmused. Ruumides vastu, domineeris tasa- El Greco kunsti ilunormid rahu, tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee-
aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300. Kuuendal sajandil hakati valmistama metall- ja tinaraamides aknaid kirikutele. Keskajal saavutas kunstilise klaasi alal meisterlikkuse Veneetsia. Aastal 1699 leiutati uus lameklaasi valmistamise meetod: õpiti klaasi vertikaalselt sulast klaasimassist välja tõmbama. Üks viimaseid leiutusi klaasitehnoloogia alal on nn float klaasi valmistamine, kus klaasipinna mõlemapoolne siledus saavutatakse valamisega sulatinale. Toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse,
samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süžeesid ning imetegusid. Kindluslosside peamiste ruumide seinad olid kaetud puupaneelide ja freskodega. Puitlagede talad kaeti ornamentaalsete maalingutega. Suuremate ruumide lagesid toetasid sambad. Põrandad laoti kivi- või keraamilistest plaatidest, tihti kaeti vaipadega. Elamute sisekujunduses kasutati suhteliselt eredaid värve. Vararomaanikas oli akende ees loomapõis ja luugid, esimesed teated tinaraamides klaasakendest pärinevad 11. sajandi lõpust. Siiski jäid ruumid suhteliselt pimedaks, valgustuseks kasutati küünlaid. Värvid: Romaani sisekujunduses kasutati intensiivset ja eredat värvigammat, kus figuurikompositsioone pingestati tihti tumedate kontuuridega. Punane, kollane, sinine, ookritoonid. Ornament. Romaani stiilile iseloomulik ornament oli äärmuseni stiliseeritud taimornament, mis levis üle kogu Euroopa
laoruumidest. Elamu keskseks ja tähtsaimaks ruumiks oli selle tänavapoolses osas paiknev eeskoda (diele), mis oli eluruumidest poolteist kuni kaks korda kõrgem. Eeskoda oli väga suur, ulatudes vahel 100 ruutmeetrini ja isegi üle selle. Tänavalt viis eeskotta teravkaarportaal, sellega külgnesid suured neljakandilised vaba paigutusega aknad. Eeskoja aknad olid raidraamistuses ja trellitatud ning nad koosnesid tinaraamides paiknevatest väikestest ruudu- või rombikujulistest klaasiruutudest. Eeskoja tagumises nurgas asus mantelkorsten-köök, mis kujutas endast umbes 10 ruutmeetri suurust ruudukujulist eeskotta avatud ruumi, mille seinad koondusid ülalpool esimest korrust korstnaks. Mantelkorsten oli toestatud harilikult väikese mitmetahulise raidkivipostiga. Eeskojast viis uks selle taga paiknevasse köetavasse elutuppa. Elutoa taga (harvemini kõrval) paiknes
annaabi.ee 
