• Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel alumiinium passiveerub Saamine • Tänapäeval saadakse puhast alumiiniumi elektrolüütiliselt. Kasutusalad Ehitusmaterjalid Lennuki osad Elektrijuhtmed Foolium Auto osad Tina Lihtainena tina looduses ei esine, tuntud on 16 tinamineraali. Näiteks: • kassiteriit (tinakivi SnO2) • stanniin (Cu2FeSnS4) Stanniin Kassiteriit Aatomi ehitus • Elektronskeem: Sn +50 | 2)8)18)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p2 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused • Vastupidav õhu ja vee toimele • Lahjendatud HCl-ga reageerib Sn
majapidamisesemeid. 17.-18 sajandil sai tina väga populaarseks Venemaal. Korrosiooni kindluse ja ühendite mittemürgisuse tõttu hakati tinas valmistama ka lauanõusid. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja muud · Tinavarude prognoosid on väga pessimistlikud. Ameerika teadlased ennustavad tinamaardlate ammendumist 20 aasta pärast. · USA teadlaste hinnangul toodeti 1975. a. Maailmas 174 000- 180 000 tonni tina. · Ussuuri muuseumis säilitatakse tinakivi, mille mõõtmed on umbes 30x20x8 cm. Mineraali tükk kaalum ligikaudu 50kg · Tina venekeelne nimetus ,,olovo" pärineb muistseltVenemaal laialt levinud joogist, mida hoiti tinast anumates. · Aatomireaktorite soojusvaheteid tehakse tina-tsirkooniumi sulamist tsirkalliost. Pildid Kasutatud kirjandus 1. Raamat ,,Vask, kuld ja raud olid esimesed", lk 141-144, 152 2. www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/tina.html 3
Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmodifikatsioonina: valge tina, hall tina ja stabiilne habras tina. Tina ei ole mürgine. 50 Sn 4 18 118,69 18 8 Tina 2
mehaaniliselt vähe vastu Raud 1.Raua roostetamise valem- 4Fe+3O2-2Fe2O3 2.2 raua sulamit ja nende erinevus-Malm(raua ja süsiniku sulam. 2,5% süsinikku). Teras ( raua ja süsiniku sulam.alla 2% sulamit) 3.Nimeta 3 roostetamise soodustajat-Hapnik, niiskus, temp. kõikumine ja kemikaalid 4.3 raua füüsikalist omadust- Tihedusega 7,87 g/cm3, kõrge sulamistemp. 1535 ja 2750 Tina 1.Milline on kõige tuntuim tina mineraal?(millisel kujul kõige rohkem leidub)-Kassiteriit ehk tinakivi e 2.Kus asuvad suurimad tina maaldad? ( ei saanud melissa käekirjast aru) :D- Mehhiko, Indoneesia,Venemaa ja Austraalia 3.Mis on tina katt?-madalal temp, muutub halliks pulbriks 4.Kus tina kasutatakse?- 1/3 metallist kasutatakse kattematerjaliks, valmistatakse tinapaberit 5.Millega tina reageerib?-Hapetega(väga aeglaselt) Hõbe 1.3 hõbeda füüsikalist omadust-hõbevalge vär vusega, pehme metall, peegeldab kõige paremini 2.Hõbeda sulamistemp.-660 kraadi 3
Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: muinasajal Elemendi, ühendite kasutusalad: konservikarbid, joodised, mündid ornamendid, pronks oreliviled riknemiskindel värv opalestseeruv klaTina Tina, mis see on? Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses ei ole tina eriti levinud metall, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Redutseerimisprotsessi kerge teostavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Kui vaatame mendeleejevi tabelisse siis leiame tina 50 kohalt, seega on tema tuumalaeng 50
· Pb - läikiv, õhus oksüdeerub sinakashalliks, selle ühendid mürgised · Sn - hõbevalge, läikiv, painutamisel iseloomulik ragin, reageerib hapetega aeglaselt · mõlemat kasutakse sulamite koostises tähtsamad ühendid · Al2O3-valge kristalne aine ,väga vastupidav vee toimele,praktiliselt ei reageeri hapete,leeliste lahjendatud lahustega, · korund · SnO3 - värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel · SnO2 - tinakivi (peamine tina esinemise vorm maakoores) · PbS - pliiläik (peamine plii esinemise vorm maakoores) · Pb3O4-korrosioonivastaste kruntvärvide koostises · PbO2- väga tugevate oksüdeerivate omadustega , elektroodimaterjalina pliiakudes d-elemendid Aatomiehitus · Eelviimane kiht täitub elektronidega · Fe: +26 | 2)8)14)2) o 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 4s2 o Püsivam Fe3+ · Cu: +29 | 2)8)18)1) o 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s1 o Püsivam Cu+ Saamine
7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine 13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3
........................................................6 Lisa: Napoleon Bonaparte'i langus................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................8 2 Tina Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega.Õhus ja vees on tina vastupidav. Tina on hõbevalge värvusega pehme metall, hästi taotav. Tina ei ole mürgine. Tinal on mitu polümorfset teisendit , mis erinevad kristallstruktuuri poolest. Valgetina e. -Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C. madalamal temp. esineb halltina e. -Sn. .Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV
deformeeritavad; kuumsurvetöötlemisel tuleb aga kasutada toorikute Sulamistemperatuur 232 ºC kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Tina on looduses vähelevinud, peam. SnO2 mineraalidena (tinakivi). Hõbevalge, pehme, plastne, õhus ja vees püsiv Titaanisulameid kasutatakse rohkesti (tänu nende suurele eritugevusele) metall. Pole mürgine. lennukiehituses. Kõrge korrosioonikindlus teeb nad heaks materjaliks laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis Kasutamine: tinapaber, konservikarpide katmine, sulamid (kirurgiliste implantaatide valmistamiseks). (peam. joodised, babiidid).
tinatatud raudplekk (konservikarbid, alates 1809.a) Õhus ja vees on tina püsiv, kompaktse metallina inimesele ohutu lubatud sisaldusnormid toiduainetes kõrged (100 - 200 mg/kg) 3.11.1. Levik looduses, lihtaine füüsikal. omadused Raske läikiv metall (taval., “valge tina” e. β-Sn), plastne Looduslik Sn – 10 isotoobi segu, neist üks nõrgalt radioaktiivne (T1/2 > 1016 a.) Lihtainena looduses ei esine, tuntud on 16 tinamineraali, neist tööstuslikult tähtsamad kassiteriit (“tinakivi”) SnO2 (+2C → Sn+2CO); stanniin Cu2FeSnS4 (vähem) küllaltki haruldane (maakoores 8 · 10-3%), kuid mitte hajutatud rikkamad maardlad ammendumas Lihtaine Sn: peam. 2 polümorfset vormi: β-Sn (taval. valge) ρ = 7,28 g/cm3 – tetragonaalne α-Sn (“hall tina”) ρ = 5,75 g/cm3 – kuubiline püsiv alla 13,2ºC β-Sn → α-Sn: mahu suurenemine 25%
annaabi.ee 
