Tütar Galina Jakovlevna Dzugasvili (sündis 1939) · Teine abikaasa Nadezda Allilujeva-Dzugasvili 19011932) o Poeg Vassili Stalin (19211962) Esimene abikaasa Galina Stalina (neiuna Burdonovskaja; surnud 1990) Poeg Aleksandr Stalin (sündis 1941) Tütar Nadezda Stalina (sündis 1943) Teine abikaasa Jekaterina Stalina (neiuna Timosenko; surnud 1983) Poeg Vassili Stalin (19491972) Tütar Svetlana Stalina (19471990) Kolmas abikaasa (Kapitolina Stalina; neiuna Vassiljeva) o Tütar Svetlana Allilujeva (sündis 1926) Esimene abikaasa Grigori Morozov (19212002) Poeg Jossif Morozov (sündis 1945) Teine abikaasa Juri Zdanov (sündis 1918)
Soomega Nõukogude Liit katkestab Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted 7 Soome Vabariik: Välja oli panna 175 000 meest (9 diviisi) Sõja käigus suurendati 300 000 meheni 30 tanki 130 sõjalennukit Sõja jooksul suurendati 287'ni NSVL: Soomet ründas 1 000 000 Punaarmee sõdurit (45 diviisi) 3000 tanki 3800 lennukit Vägesid juhtis Kliement Vorosilov, pärast juhtis Stalini käsul Semjon Timosenko 8 Neli armeed Soome piiril Suurim 7.armee: 12-14 kütidiviisi Soomusvägede korpus Tuhat tanki Armee pidi andma pealöögi Leningradi suunalt Vallutama Karjala Kannase ja edasi Helsingi 7.armee tegevust pidi toetama 8.armee 8.armee andis abilöögi Laadoga järve põhjast Rünnati Karjala Kannase kaitsjaid seljatagant 9 9.armee ülesanne:
Talvesõja alal oli Soome kõige külmem talv ajaloos. Osava kottitõmbamisega hävitasid soomlased venelaste kolonne kergesti. Venelastel oli vähe teid kus liikuda, soomlased suutsid nad peatada ja ümber piirata. Soome vastupanu hämmastab maailma ja Venemaa tegevus mõistetakse hukka. Vabatahtlikud läksid Soomele appi, punane rist saatis raha. Saadetakse veel 27 jalaväediviisi, 20 suurtükirügementi, 500 lennukit ja uus komadör Marssal Semjon TimoSenko Soomet alistama. Lõputute pealetungidega ei saavutanud Nõukogude Liit midagi vaid kaotas suurel hulgal mehi. Stalin saatis uusi vägesi ja Soomlased oli meeleheitel neil oli laskemoon otsakorral ning nad poleks enam kaua vastupidanud, nad olid viimsel piiril. Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja
1967 või 1968) # Tütar Galina Jakovlevna Dzugasvili (19392007) * Teine abikaasa Nadezda Allilujeva-Dzugasvili 19011932) o Poeg Vassili Stalin (19211962) + Esimene abikaasa Galina Stalina (neiuna Burdonovskaja; surnud 1990) # Poeg Aleksandr Stalin (sündis 1941) # Tütar Nadezda Stalina (sündis 1943) + Teine abikaasa Jekaterina Stalina (neiuna Timosenko; surnud 1983) # Poeg Vassili Stalin (19491972) # Tütar Svetlana Stalina (19471990) + Kolmas abikaasa (Kapitolina Stalina; neiuna Vassiljeva) o Tütar Svetlana Allilujeva (sündis 1926) + Esimene abikaasa Grigori Morozov (19212002) # Poeg Jossif Morozov (19452008) + Teine abikaasa Juri Zdanov (sündis 1918) # Tütar Jekaterina Zdanova (sündis 1950) 01.03
tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu rajati kaks rinnet: Semjon Timosenkole alluval Edelarindel 55 diviisi ja Andrei Jerjomenkole alluval Brjanski rindel 26 diviisi Lisaks käskis Stalin Siberi kliimaga harjunud väeosad tuua Moskva alla. Sakslaste pealetungi esirinnas olid Erich Hoepneri IV soomusarmee, Hermann Hothi III soomusarmee ja Guderiani II soomusarmee. Guderian blokeeris Brjanski rinde, mis jäi 6. oktoobriks igast küljest lõksu. Järgneval päeval piirasid Hoth ja Hoepner Timosenko. Üha 5 enam hakkas tunduma, et tee Moskvasse on vabanemas. Paraku oli ilmastikul omad plaanid. Nimelt 7. oktoobril kui sakslased blokeerisid rinde Vjazma all, said alguse ka tugevad sügisvihmad. Selletõttu raskenesid teeolud ning edasiliikumine muutus üha raskemaks ja aeglasemaks. Olulist rolli mängis ka Hitleri käsk mitte tungida kohe Moskvasse vaid piirata see ümber.
alata alles 30.septembril. Kuna oktoobri keskpaigaks oli oodata sügisese vihmaperioodi algust, millele järgneb külm vene talv, oli sakslastele jäänud vähe aega. Esimesed vihmasajud algasidki kolm päeva enne operatsiooni algust. Operatsioon Taifuun Moskvast lääne poole rajati kolm kaitseliini, milleks kasutati suuresti kohalikeinimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu avas Punaarmee kaks rinnet: Timosenko ja Brjansk. Brjanski rinne jäi juba 6.oktoobril lõksu. Järgmine päev piirati ka sama moodi Timosenko. Ent siis sekkus ilm. 7.oktoobril, samal päeval, kui sakslased piirasid ümber rinde, algasid tugevad sügisvihmad. Teed muutusid kiiresti porimülgasteks ja liikumina väga aeglaseks. Olukorda raskendas veelgi Hitleri käsk mitte tungida otse Moskvasse, vaid piirata see ümber. Pealetung siiski jätkus.
Sekretariaati kuulusid Stalin, Malenkov, Zdanov ja Andrejev. Sõja ajal oli poliitbüroost tähtsam tegelikult valitsus, mida alates maist 1941 juhtis Stalin. Ühtlasi oli Stalin juulist 1941 kaitse rahvakomissar. Välisasjade rahvakomissarina jätkas Molotov, NKVD juht Beria. Väga suure mõju omandas Punaarmee juhtkond ja eriti populaarne oli marssal Georgi Zukov (1896-1974). Suure puhastuse ajal hävitatud juhtkonna asemele oli nüüd kujunenud uus, marssali auastme olid saanud Semjon Timosenko (1895- 1970), Grigori Kulik (1890-1950), Aleksandr Vassilevski (1895-1977), Ivan Konev (1897- 1973), Rodion Malinovski (1898-1967), Konstantin Rokossovski (1896-1968), Kirill Meretskov (1897-1968), jt. Detsembri lõpus 1945 sai NKVD juhiks Sergei Kruglov (1907-1977), tema alluvuses oleva salapolitsei NKGB juhiks jäi Beria pooldaja Vsevolod Merkulov (1895-1953). Beria ise sai Stalini asetäitjaks valitsuses. 1946 kaotas Merkulov oma koha, NKGB asemele loodud uue
Barcelonas juhtis ta viievõistlust enne viimast ala turvalise 106 punktiga. Aga nagu ratsutamises tihti juhtub, sõltub siin väga palju hobusest. Ratsu viskas Eduardi kaks korda seljast, kord pudenes võistlejal müts, lisaks kaks takistuse mahaajamist ning ajalimiidi ületamine. Zenovka pidi leppima pronksmedaliga. Aasta enne Atlanta olümpiamänge elas Zenovka üle raske autoavarii, milles hukkus tema elukaaslane, maailma tolleaegseid paremaid iluvõimlejaid Aleksandra Timosenko. Eduard ise jäi imekombel ellu. Talle tehti kokku kuus operatsiooni ja eemaldati üks neer. See, et viievõistleja üldse olümpiamängudele pääses, oli juba omaette kangelastegu. Atlantas esines Eduard silmapaistvalt. 4000 meetri krossijooksu alustas ta kuuendalt kohalt, kuid tõusis liidriks kolmandal kilomeetril. Veel kümmekond meetrit enne finisit oli Zenovka ees, kuid sammu kiirendanud Aleksandr Parõgini spurt tuli nii ootamatult,
annaabi.ee 
