· Kuidas saab Timmist rikas laps? Timm Thaleri parim omadus oli tema luksumiseni viiv naer, mis tegi kõik tema ümber rõõmsaks. Kuid poisi parim omadus, ei saanud kuidagi olla see, mis teda elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et
naer kõige tähtsam. Ilma selleta ei saaks inimese oma rõõmu emotsiooone näidata ja sellepärast näebki ta välja nagu tõpras. Minu arust rikkas ei ole üldse hea olla, sest siis ei oleks unistusi, kuna mul on kõik olemas ja ilma unistuseta on ikka väga jube olla. Timm oli väike vaene poiss, kelle ema oli surnud ja ta isa pidi abielluma võõrasemaga kuna muidu oleks pidanud Timm kodus üksi olema. Võõrasemal oli laps, Ervin, kes oli väga tüütu. Timmile ei meeldinud võõrasema, sest ta ajas kõik süü lapse peale. Mõne aja päras suri ta isa, sest talle kukkus ehitamise ajal lauaplaat pähe. Timmile meeldis oma isa sest nad käisid iga pühapäev hippodroomil hobuse võistluseid vaatamas. Ta lubas isale, et hooliteb talle millalgi marmorist hauakivi. Timmil oli väga erakordne naer mis lõppes alati luksatusega. Kõigile meeldis see, kuid ühel päeval kohtus ta hippodroomil Härra ruudulises ja ta tegi temaga lepingu, et annab ära
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu
Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka. Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega. Mees tegi nii, et Timm leidis maast raha, millega kihla vedada ja mees tegi ka nii, et Timm võitis kihlveo. Seejärel Timmi petsid ühed sulid ja vahetasid tema raha valeraha vastu. Mees andis Timmile uuesti raha kihlveoks ja tegi nii, et ta võitis. Seejärel jäi Timm koduteel mahaistudes magama ja varastati paljaks. Nüüd oli mees Timmi nõus aitama kolmas kord, aga tahtis temaga teha tehingu ja pakkus talle võimet alati kõik kihlveod võita, kui ta annab vastu mehele om naeru. Timm pidas raha oluliseks, kuna ta oli vaene olnud. Ta tahtis oma elujärge parandada ja ei osanud oma naeru hinnata ning oli nüus lepingut sõlmima.
hipodroomile hobuse peale kihla vedama. 3. Sellise lepingu, et Timm müüb oma naeru L.Tarukile. 4. See nägi ette seda, et Timm müüb oma naeru Tarukile ja Timm võidab siis kõik kihlveod ja keegi ei tohtinud lepingust kellelegi rääkida. 5. Algul jah, sest kui isa ei ole siis ei ole naeru ka vaja. 6. Sellepärast, et ta läks oma naeru tagasi võitma. 7. Jah 8. Ta oli Timmi parim sõber. 9. Kuna parun suri ja ta pärandas oma varanduse Timmile. 10. Ta vedas kreschimiriga kihla .(Kreschimir teadis lepingust) 11. Ta sai siis olla sarmikam ja elegantsem ja naer annab talle veel meelekindlust. 12. Palmaro on margariin. 13. See rääkis printsessist kes ei saanud naerda ja luigest kes kleepus ja kui talle käed külge panna siis jäid need sinna kinni.
Kontserdi kava oli üles ehitatud improvisatsioonile. Esinejad tõdesid, et jõudsid vaid ühe korra enne kontserdi andmist proovi teha ja mingit kindlat kava neil pole. Osa lugudest improviseerisid esinejad algusest lõpuni koha peal. Esitamisele tulid järgmised lood: 1) inBoili poolt: ,,Kallis proua" , ,,Ratas","Ketikoer", ,,Sinu maja", ,,Üks jõgi" 2)Tõnis Mäe poolt: ,,Jäljed", ,,Anna mulle andeks", ,,Ballaad", ,,Igatsus", ,,Laul Timmile", ,,Laul verelilledest", ,,Pühendus", ,,Rahus", ,,Romanss", ,,Olen valind tee". Üldiselt olid mõlemad esinejad väga hea diktsiooniga ja suutsid oma laulud hästi välja kanda, vaatamata sellele, et Tõnis Mäel oli hääl suhteliselt ära ja kähises. Sellepärast vabandas ta ka publiku ees, et ei esita mõnda lugu, mida kõik oodanud olid . Vahepeal kui Tõnis Mägi laulis mõnda oma laulu, proovis inBoil talle taustaks laulda, aga kohati tundus see sobimatu ja ei mõjunud esitusele hästi
ja õige vastuse andja sai endale roosi. Saalis oli näha, et kõigile meeldis see etendus. Tore oli just et laule esitasid noored eesti näitlejad, keda oleme harjunud nägema kuskil teleseriaalis mängimas. Minule isiklikult meeldisid kõige rohkem ,,Kümme neegrit , mis on kirjutatud Agatha Christie romaani põhjal ,,10 väikest neegrit''ning esitas Evelin Pang oli tore vaadata kuidas ta sellesse süvenes ja sellele kaasa elas ja teine lemmik oli Andero Ermeli ,,Laul Timmile'', mis on kirjutatud etendusele ,,Timm Thaler ehk müüdud naer'', seda oli hea kuulata, kuna olen raamatud ka lugenud. Tore oli ka vaadata ja kuulata Hele Kõret esitamas laulu ,,Inimsööja laul''. Samuti oli tore ka vaadata Argo Aadli ja Mart Toome esitluses ,, Mareti ja Miina kuplee''.Mart Toome esitatud ,,Kerjuse laul'' läks enamustele naissoo esindajatele kes seal viibisid hinge. Indrek Ojari, keda oleme harjunud nägema TV3 ekraanil Stennina esitas tohutult
Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jlginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kik piletid, mis parun oli talle andnud, olid vitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli nnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hsti toredalt kulinal naerda, mis lppeb luksatusega. Parunile oli see naer meeldinud ja hel peval tahtis ta selle Timmilt ra osta. Ja ta suutiski seda teha, sest Timm oli meeleheitel ja arvas, et tal polnud enam seda naeru vaja, sest isa oli surnud. Vastutasuks oli Taruk talle andnud vime
sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kõik piletid, mis parun oli talle andnud, olid võitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli õnnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hästi toredalt kulinal naerda, mis lõppeb luksatusega. Parunile oli see naer meeldinud ja ühel päeval tahtis ta selle Timmilt ära osta. Ja ta suutiski seda teha, sest Timm oli meeleheitel ja arvas, et tal polnud enam seda naeru vaja, sest isa oli surnud
vaene, aga samuti ilma naeruta! HÄRRA R. : Täpselt nii, Timm! Aga loe edasi!... See on nii... TIMM: Ma tean: kui ma kunagi ühe kihlveo kaotan, siis saan tagasi oma naeru, aga ei võida enam ühtegi kihlvedu. (Timm võtab taskust pliiatsi jupi ja hakkab kirjutama) HÄRRA R. : Me peame tindiga alla kirjutama. (Härra R. hakkab naerma) HÄRRA R. : Tänan väga. TIMM: Palun. (Härra R. võtab ühe kahest eksemblarist murrab selle kokku ja pistab põue taskusse. Teise annab Timmile.) HÄRRA R. : Peida seda hoolega! Kui leping kellelegi sinu hooletuse läbi silma puutub, oled vaikimiskohustuse murdnud. Siis võib sul halvasti minna. (Timm noogutab. Murrab lepingu kokku ja torkab nokamütsi voodri vahele. HÄRRA R. : Sellest saab sinu varanduse põhikapital! Palju õnne, poisu!
eest hoolitseda ja kasuema koogipoe võla kinni maksta. Halb tegelane oli Hr. Taruk,sest ta võttis Timmil ära naeru ning ta oli omakasupüüdlik. Timm Thaler Timm oli väike omamoodi poiss. Tal oli väga armas naer mis kõigile meeldis. Timmi elu Timm oli alles 3 aastane kui ta ema suri. Ta jäi isaga kahekesi,aga mitte kauaks. Timmi isa leidis endale naise kellest sai Timmi kasuema ja kellel oli poeg Ervin. Timmile ei meeldinud tema kasuema,sest ta oli nii kuri ja käsutas Timmi. Ervin aga segas Timmi kui to koolis hakkas käima ja ta tahtis õppida. Timmi isa oli ehitaja,mistõttu ei olnud ta koguaeg kodus. Iga põhapäev kui isa koju tuli läks ta koos Timmiga hipodroomile hobustele kihla vedama. Kui nad võidsid (mida juhtus harva) sõitsid nad trammiga koju ja sõid jäätist Timmi pühapäevad Timmi pühapäevad oli väga lahedad tema
Timm nägi, kuidas rikkus ja vaesus käsikäes käivad. Olid ju ka Taruki äriplaanid vaeste teadmatusel ja tööjõul põhinevad. Näiteks andis hr. Taruki firma Afganistaanis inimestele tasuta kääre. Tegemist oli aga kääridega, mis vajasid tihti kallist teritamist ja nii sai firma kasumit. Maksti ka tänavalaulikutele, kes pidid laulma teritajate meisterlikkusest. Põgeneda üritades õppis ta oma plaane detailidena läbi mõtlema. Kindlasti andsid naeru müümisega kaasnevad seiklused Timmile palju juurde, kuid kõige selle tulemusel lõppes ta lapsepõlv väga kiiresti ära ja muretu osa elust jäi tal pisut lühikeseks. Hr. Tarukile tuli Timmiga sõlmitud ärileping igati kasuks. Ta leidis aina uusi naeruga kaasnevaid võlusid ja hakkas tehinguga saadud vara järjest rohkem hindama. Hr. Taruk nägi, kuidas naer paneb inimesed teda usaldama ja see aitas tal äritehinguid tehes. Taruk tundis, et naer annab talle hea enesetunde ja ei tundnud mitte mingit soovi seda loovutada
õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kõik piletid, mis parun oli talle andnud, olid võitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli õnnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hästi toredalt kulinal naerda, mis lõppeb luksatusega. Parunile oli see naer meeldinud ja ühel päeval tahtis ta selle Timmilt ära osta. Ja ta suutiski seda teha, sest Timm oli meeleheitel ja arvas, et tal polnud enam seda naeru vaja, sest isa oli surnud
ja suur ootusärevus. Magamistoa uks läheb lahti ja Kareen tuleb sealt välja koos pisikese sünnipäevalapsega. FELIX Kullake, palju õnne! KÕIK LÄBISEGI Huraaaa! Palju õnne! Palju õnne sünnipäevaks! Kõik õnnitlevad järge mööda väikest tüdrukut, annavad üle kingitusi ja jagavad lõputult kallistusi. Tim otsib välja fotoaparaadi. TIM On perepildi aeg... Kareen kallistab õrnalt sünnipäevalast ja naeratab ennastunustavalt Timmile. Felix tahab joosta pildi peale, kuid Ann saab viimasel hetkel ta pintsakusabast kinni. 63 KAHEKSATEISTKÜMNES Magamistuba. Ann ja Felix on voodis. Felix paneb tule põlema. FELIX Ma mõtlesin siin, et... Ann kustutab tule. ANN Jää magama. Felix lülitab lambi uuesti sisse. FELIX Sul kõht ei ole tühi? Teeks mõned võileivad?
annaabi.ee 
