Sideaine võib koosneda ühest või enamast ainest. Erinevad sideained kuivavad erinevate mehhanismide abil. Sideaine määrab värvi peamised omadused. Sikatiiv aine, mis oksüdeerudes kiirendab värvainete kuivamist Tihedus aine mass jagatud selle ruumalaga. Ühikuna kasutatakse kg/m3 või kg/l Tiksotroopia värvaine viskoossuse alanemine selle segamisel. Viskoossus saavutab endise taseme mõne aja möödudes peale segamise lõpetamist. Tiksotroopsed värvid on mittetilkuvad, zeleetaolised tooted Tolmkuiv pind on tolmkuiv, kui tolm ei jää värvitud pinnale kinni või kui testimisel värvi- või lakipinnale poetatud helmed saab pintsliga ära pühkida ning nendest ei jää värvipinnale jälge Vedeldi haihtuv vedelik, mida lisatakse värvile viskoossuse vähendamiseks, kusjuures see ei lahusta värvi sideainet Viskoossus ainesisest hõõrdumist väljendav suurus. Aine konsistentsi mõõdetakse anuma
.. 700 °C. Tervisekaitse nõuded enamik värvimaterjale sisaldab inimesele rohkem või vähem ohtlikke aineid. Seetõttu kehtestatakse nendega ohutuks töötamiseks ning nende hoidmiseks vajalikud nõuded, mis on kohustuslikus korras esitatud ka müügipakendil. Tiksotroopia värvi või laki omadus muuta oma viskoossust mehaanilise mõjutuse tulemusena. Mõju lakkamisel taastub esialgne viskoossus. Tiksotroopsed värvid ja lakid Zheleetaolised kvaliteetsed värvid ning lakid. Pintsli või rulliga värvimisel tekkiva mehaanilise mõju tulemusena muutub materjal vedelamaks ja hästi laiali valguvaks. Töövahendite mõju lakates saavutab viskoossus endise taseme. Tiksotroopsuse tõttu on neid värve võimalik paksemalt peale kanda, need ei hakka tilkuma ega vertikaalpinnalt alla voolama. Tislerilakk vt mööblivärv, lakk. Tsement ja betoonpindade värvimine
Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu väljendatakse värvi kaalu mahuühiku kohta (kg / l). Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest
Akrüülalusvärvid- kuivavad nii kiiresti, et võib kõik värvikihid ühe päevaga peale kanda. Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3.pinnavärvid- annavad sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna. Lahustipõhised värvid- enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakseläikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvad tiksotroopsed värvi ei tohi segada va kui on kaua seisnud, aga siis tuleb ootata kuna see uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Akrüülvärvid- sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga jäävad alla lahustipõhistele värvidele. Jahedas ja niiskes ei pruugi korralikult kõveneda.
Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu väljendatakse värvi kaalu mahuühiku kohta (kg/l). Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada
Akrüülalusvärvid- kuivavad nii kiiresti, et võib kõik värvikihid ühe päevaga peale kanda. Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3.pinnavärvid- annavad sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna. Lahustipõhised värvid- enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakseläikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvad tiksotroopsed värvi ei tohi segada va kui on kaua seisnud, aga siis tuleb ootata kuna see uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Akrüülvärvid- sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga jäävad alla lahustipõhistele värvidele. Jahedas ja niiskes ei pruugi korralikult kõveneda.
annaabi.ee 
