aastal ning kuulutati peatselt seejärel pühakuks. Tema kultus ei kujunenud üle euroopaliseks, vaid piirdus Põhja- Euroopaga. Kuna laevnikel eriti sageli ja pikalt tuli end kodunt vabaks võtta, pole imeks panna, et Tallinna laevnikud, kes XIV sajandil oma kutseühingu lõid, selle Püha Gertrudi gildiks ristisid. Laevnikud olid enne kuulunud Suurgildi, ent arusaadavatel põhjustel tekkis neil hõõrumisi suurkaupmeestega, kes kipperite ja tüürimeeste peale tikkusid vaatama otsekui merevoorimeestele, ning neid endast alamaks pidasid. Laevnike Gertrudi gild tegutses meil kuni reformatsioonini. Arvatavasti oli põhiliselt nende hooldada ka Püha Gertrudi kabel, mis paiknes Suure Rannavärava ees, väljaspool kaitsvat linnamüüri. Selleks oli hingeelulisi põhjusi. Küllap pidi Gertrudi kabel olema selleks vahelüliks linna ja mere vahel, kus merelt tulija sai enne linnaväravast läbimist end palves hingelt puhastada. Ja ka vastupidi: häälestada end
eestlane on üsnagi vana rahvas. On ta siin pinnal pesitsenud ju aastatuhandeid ning esimesed märkmed Maarjamaalasest ulatuvad varasemasse perioodi kui Columbus Ameerika avastas. Et eestlase olemusest aru saama hakata, ongi tarvis vaadata kaugesse minevikku, mil lihtne talupoeg oma adra mõõga vastu vahetas ja oma vabadust kaitsma hakkas. Siit võime järeldada, et eestlane on visa oma kodu ja peret kaitsma. Isegi kui raudrüütlid oma suurte vägedega talupoja koduõuele tikkusid, ei vandunud ta alla ning vere ja valuga rahurikkujad tagasi lõi.Eestlased on väike rahvas.Jah väike, aga visa nagu sipelgas. Lõpuks pidi küll lihtne maamats ristiusu vastu võtma ning sakste ikalduse all sajandeid kannatama, kuid ka see ei murdnud tema hinge,nagu näitavad ka Jüriöö ülestõus ja Liivi sõda. Eestlane jäi eestlaseks ka siis kui teda piitsutati ja mõisahärra heaks pärisorjusesse sunniti. Peale
Kõige rohkem kasutati jällegi nimetavat käändevormi – 27 korral. Seda tehti sarnaselt 1890. aastate ilukirjanduskorpusega – kasutati otsekõne ja ütte puhul, näiteks „Aga kus on siis ema?“ ning „Elan, ema!“ Sõna ema esines ise nii täiendina (ema Liisa) kui ka põhisõnana (Helmi ema). Tunduvalt vähem kasutati omastavat käänet – kokku 5 korral. Siingi kerkisid esile tagasõnad: ema vastu, ema kallale, ema all. Emaslooma tähendust ilmestab see: tikkusid vägisi kõhna ema udara kallale. Omastavas käändes käitus ema ka täiendina (ema juttu ja ema suu). Osastavat käänet kasutati 3 korral, näiteks ning püüdis ema lohutada ja püüdis oma ema säästa. Kaasaütlevas käändes esines ema 2 korral, mõlema puhul väljendab see kaasasolu eelkõige seepärast, et ema on elusolend. Kaasaütlevat käändevormi kasutati näiteks siin: Ja kuigi urjadnik nad mõlemad Sandri emaga toast välja tõukas. Ka alaleütlevas esines
Soldatid andsid seda ainult lärmakatematele. Talupojad soovisid, et soldatid ära läheksid, kuid soldatid ei saanud eesti keelest aru ning talupojad ei saanud vene keelest aru. Rahvamassi seest ilmus välja üks kunagine soldat, kes oskas natuke vene keelt ja kes ära seletas, mis talupojad tahavad. Soldatid ütlesid, et nad peavad seda valvama ja ei tohi sealt lahkuda, sest muidu saavad nad hiljem palju karistada. Kuid joobunud talupojad läksid aina hullemaks. Mõned neist juba tikkusid soldatitele kallale, et püsse oma kätta saada ja nendest proovida lasta. Lõpuks kargas Jüri Tork Ühele soldatile kallale ja rebis talt pagunid ära. Soldatid avasid tule tema pihta. Sõda nõudis esimese ohvri. Nüüd jooksid talupojad soldatitele kallale oma teivaste ja vaiadega. Soldatid tulistasid, kuid talupegi ei tahtnud ikka vähemaks jääda. Paljud soldatid trügisid talupoegadest läbi, tääkidega endale teeda tehes ja jooksid kogust jõust minema
Soldatid andsid seda ainult lärmakatematele. Talupojad soovisid, et soldatid ära läheksid, kuid soldatid ei saanud eesti keelest aru ning talupojad ei saanud vene keelest aru. Rahvamassi seest ilmus välja üks kunagine soldat, kes oskas natuke vene keelt ja kes ära seletas, mis talupojad tahavad. Soldatid ütlesid, et nad peavad seda valvama ja ei tohi sealt lahkuda, sest muidu saavad nad hiljem palju karistada. Kuid joobunud talupojad läksid aina hullemaks. Mõned neist juba tikkusid soldatitele kallale, et püsse oma kätta saada ja nendest proovida lasta. Lõpuks kargas Jüri Tork Ühele soldatile kallale ja rebis talt pagunid ära. Soldatid avasid tule tema pihta. Sõda nõudis esimese ohvri. Nüüd jooksid talupojad soldatitele kallale oma teivaste ja vaiadega. Soldatid tulistasid, kuid talupegi ei tahtnud ikka vähemaks jääda. Paljud soldatid trügisid talupoegadest läbi, tääkidega endale teeda tehes ja jooksid kogust jõust minema
Pearuga ning tehti kokkulepe millal minnakse seda kolmekesti tegema. Pearule oli aga ikka oluline esimene olla ja nii lõhkus ta omavoliliselt juba varem tammi, et ise näha ja lasta esimene vesi jõkke - Andres lasi Madisel veel ühe kraavi ehitada, mis nüüd oli täielikult tema oma - Aed, mis pidi eraldama Andrese ja Pearu hoove oli endiselt katki, sest Pearu ei tahtnud seda häbi tõttu ära parandada, aia parandas Pearu teadmata Andres, sest teda häirisid naabri loomad, kes tema õuele tikkusid - Andrese hobused sattusid lahtise värava pärast Oru Pearu kapsapõllule, kuigi keegi aeda lahti polnud jätnud ja seda mitu korda, lõpuks võttis Pearu hobused enda kätte ega tagastanud neid kellelegi teisele kui Andresele, kuid mitte niisama, Pearu tahtis, et Andres kahjud üle vaataks, Andres keeldus ja seega naaber talle hobuseid ei andnud, naabrid hakkasid sõimama üksteist, kuid Andres jäi siiski peale ja sai oma hobused kätte. See oli esimene riid Vargamäel
Mõlemad olid peagi Jaanuse silmist kadunud. Jaanus jäi tükiks ajaks samale paigale seisma. Siis läks ta aeda tagasi, istus pingile ja võttis Messeenia sõjad jälle käsile. Aga kirjatähed hakkasid tema silme ees hüplema ja vehklema, nagu oleksid nad kõik need vahvad sõjamehed, kelle tegudest nad jutustasid. Noormees viskas raamatu käest, toetas selja vastu seina, pani ühe jala teise üle, hakkas ristis kätega põlve ümbert kinni ja vahtis üksisilmi põlve otsa. Aga põlve otsast tikkusid kõiksugu imevärki vigurid välja, virvendasid, väänlesid ja ühinesid naisterahva kujuks. Ta hakkas kätega kujutuse ümbert kinni ja tundis oma rinna ja käsivarte küljes magusat puutumist . . . Jaanus heitis selili pingile, pani käed pea alla ja vahtis lakke. Aga lagi kadus ja Emiilia pilt liikus üleval vahelduvas valguses . . . Jaanus pöördus pingil küljeli, nägu vastu seina, ja sulges silmad. Aga
annaabi.ee 
