Tarbekunst on jällegi üks kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemetega ja hõlmab tarbe-ja dekoratiivesemete kunstilist kujutamist. Kujundatakse ja teostatakse muu hulgas: mööblit, keraamikat, tekstiili, klaasi-ja metallitööd. Tekstiil Tarbekunsti üks liikidest on tekstiilikunst ehk siis esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi, puuvilla ja kunstkiudaineid. Kaunistuseks tikitakse, trükitakse ja maalitakse. Pealeõmmeldud kaunistust nimetatakse aplikatsiooniks. Puitehistöö Puitarhitektuur on üks vanemaid, mis on levinud maailmas laialt. Puit küll ei säili nii hästi kui mõni teine materjal, kuid õnneks on tänapäeval selliseid häid immutus ja puidukaitse vahendeid, mis aitavad kaunil arhitektuuril säilida. Klaasikunst Klaasikunst on tarbekunstiala. Klaasist tehakse vaase, jooginõusid,
Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu. Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid.
„normaalseks“) ja praktilised tööd on ka suhteliselt lihtsad, võimalikult lapsepärased. Vanemate laste puhul muutuvad teoreetilised terminid juba täpsemateks ja enam ei tehta selliseid töid nagu tehti esimeses klassis. Ideed võivad olla sarnased, kuigi teostuse puhul eeldatakse juba veidi keerukamat teostust ja hinnatakse teisi kriteeriume kui I klassis. Näiteks kui esimeses klassis tehti lihtne pajalapp, siis kuuendas klassis võib ka pajalappe teha, aga sinna näiteks tikitakse peale mõni pilt või muster, samuti on pajalapp tunduvalt „keerukama“ kujuga (see on selgelt sarnane ka jõukohasusele). Samas näiteks kui esimese klassi laps õmbleb omale nukuteki või teeb omale mängulooma, siis kuuenda klassi lapsele ei ole see enam väga eakohane ( puberteedi eelne aeg varane puberteet), teda huvitavad juba teised asjad ja õpetaja peab elulisuse printsiipi järgides valima teemad/tööd, mis seostuks tema huvidega. Näiteks tahab omale laheda särgi õmmelda. 3
* Keraamika * Nahakunst * Metallikunst *Tekstiil Tekstiilikunst on kogu maailmas vanimaid tarbekunstialasid.Varane tekstiiliajalugu põhineb suuresti legendidel, kuna kangas hävib kergesti aja ja ilmastikutingimuste mõjul. On ideid, mis saavad alguse minevikust ja sukelduvad tulevikku. Tekstiilkunst ehk tarbekunstiala: esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi, puuvilla ja kunstikiudaineid. Kaunistus tikitakse, trükitakse, maalitakse või on koekirjaline. *Puittehnika Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid, mis on otstarbekamad ja odavamad. Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest plaatidest kombineeritakse mingi suurema pinna kaunistamiseks kas geomeetrilisi mustreid või ka figuraalne kompositsioon.
Kalligraafia · Tähekuju vaba · Maalitakse pintsliga · Kirjutatakse ülalt alla paremalt vasakule · On luule ja kirjanduse oluline osa NETSUKAD lakitehnikas puidust riietatud nukud Jagunevad kolmeks: Geisa (tunnuseks must kimono) Maiko (kerged toonid, noored) Oransak (abielunaised) Rahvariided Kimono · Käsitsi tikitud siidkangas · Kasutatakse kuld- ja hõbeniite · Lai kangas vööks Pulmakimonod tikitakse igale pruudile individuaalselt, sõltuvalt perekonna sümboolikast. Punasel kangal valged motiivid. NO-TEATER JA KABUKI TEATER · 7.saj kloostrite rituaaltantsud · 14.saj No-teater (ülistati jumalaid, väejuhte jne.) · 17.saj kabukiteatrid (olustikudraamad) · Näitlejad ainult mehed. Rituaalsed maskid ja kostüümid. India kunst 2500 eKr · Territoriaalselt: India, Indo-Hiina, Indoneesia · Juba 4500 a tagasi eksisteeris kõrgkultuur
Esimesena haarab seto naise rahvarõiva juures pilku tema rikkalik hõbeehete komplekt, mis kogu oma hiilguses koos erinevate keede ja rahadega võib kokku kaaluda 46 kilo. Suurt kuhiksõlge peetakse abielunaise tunnuseks.Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide, käterätikute, pearättide juures. Seto tikand on tikitud ornamentidega (põhiliselt romb ja rist, hiljem ka ruut) peen tikand erepunasel kangal; tikitakse lõngu lugedes nii, et mõlemad pooled saavad ühesugused. Seto mees kannab vene mõjutusena särki ehk hamõ pükste peal. Kaunistuseks on kasutatud sissekootud punaseid triipe ja kirju, hiljem ka pealeõmmeldud vööpaelu. Pilku paeluvad ka rikkaliku kirja ja erksate värvidega seto meeste sukad. Võrumaa eri piirkondade murrakutel ja setu murdekeelel on väga suur erinevus.Neid ei tohi pidada üheks keeleks.Tänapäeval toimub Võrumaal mitmeid üritusi nagu