asjaoludest (teistest organismidest või eluta loodusest) 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused eitust kasutamata! 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE 17.2. Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused – VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3. Liike eraldavad ristumisbarjäärid ÕIGE 17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE 17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE - Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist. 17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9
g) tööstusmelanism - loomade pärilik kohastumine inimese põhjustatud keskkonnamuutustega 17. Millised antud väidetest on õiged, millised väärad? Tee vastavad parandused. 17.1. Kohastumused avalduvad organismirühmadel. ÕIGE 17.2.Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3.Liike eraladavad ristumisbarjäärid ÕIGE 17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE 17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist. 17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9
eraldada laias laastus kolme kujutüüpi: tiivulised, pigmenteerunud, liitsilmade ning kolme lihtsilmaga valmikud, tiibade ning silmadeta, pigmenteerunud putukad ning tiibade ja silmadeta pigmenteerumata isendid. Tiivutute ja silmitute morfide suguelundid on täielikult välja arenenud. Iga morfi ehk kujutüübi juurde kuuluvad ka vastavat tüüpi larvid, millistel kunagi pole tiibu ega silmi. Pea on suhteliselt suur, suu kohale silmade ette kinnituvad pikad, reeglina 9 lülist koosnevad tundlad. Tundlad saavutavad kuni poole kehapikkusest. Suu on suunatud alla või alla ja taha. Suised on haukamissuised. Rindmik koosneb kolmest, üksteisest selgesti eristuvast lülist. Eesrindmik on liikuv, ülalt pisut lamenev
Hingamine trahheesüsteemi abil või kehapinnaga. Eluviis: Putukad, kes hingavad kehapinnaga saavad elada ainult niiskes keskkonnas, esinevad põhiliselt pinnases ja organismide kõdunevais jäänustes. Kõrgemad putukad, kellel on arenenud trahheed, võivad elada ka kuivas keskkonnas ning on levinud üle kogu planeedi. 51. Tiivutud ja (algselt ning sekundaarselt) tiibadeta putukad (Insecta); siselõugsed (Entognatha) ja välislõugsed (Ectognatha) Varem jagati putukate klass tiivutute (Apterygota) ja tiivuliste (Pterygota) alamklassiks. Hiljem selgus, et osa tiivutuist on paljude muude tunnuste poolest tiivulistele lähedased. Tiivutute rühmi on vaadeldud nii seltsidena kui mitme omaette klassina. Siselõugsetel on suu ja suised peakapsli sisse peidetud, ja need putukad ise on kõik pisikesed, tiibadeta, tihti mullas elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma. 52
hingamine trahheedega. Sigimine sisemise viljastamisega, täismoone, vaegmoone. 50. Hulkjalgsed kerelülisid ja jalapaare palju, süda pika toruna, ainult maismaal, peamiselt niiskes kohas, mullas, kõdus, kivi all, vastsejärku pole, ümber spermatofoori on võrk. KL: sadajalgsed (harilik kivihark, hiidskolopender), tuhatjalgsed (täpik-tuhatjalg), harusabased, harvjalgsed. 51. Varem jagati putukate klass tiivutute ja tiivuliste alamklassiks. Hiljem selgus, et osa tiivutuist on paljude muude tunnuste poolest tiivulistele lähedased. Siselõugsetel on suu ja suised peakapsli sisse peidetud, ja need putukad ise on kõik pisikesed, tiibadeta, tihti mullas elavad. Välislõugsetel on suised avalikult väljas; siia kuulub putukate enamus, nii tiibadega kui ilma. Siselõugsed tõukjalised, hooghännalised, harkhännalised tillukesed, mullas või maapinnal tegutsevad tiibateta putukad
annaabi.ee 
