Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28
Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Raimond Vendla, Samuel Jalakas Tromboon: Kait Tiitso, Villu Leis, Guido Kongas Tuuba: Priit Paabo Löökpillid: Olav Kund, Madis Metsamart, Maarja Nuut, Brita Reinmann Harf: Eda Peäske Jüri Alperten on Pärnu Linnaorkestri peadirigent alates aastast 1998. Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest.
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri
Loo Keskkool HÜPNOOSI KASUTAMISE ERINEVAD VÕIMALUSED JA SELLE MÕJU Uurimistöö psühholoogiast Koostaja: Keidy Tiitso Klass: 10 Juhendaja: Maret Härm-Tilk Loo 2011 Sisukord SISUKORD .................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 1. HÜPNOOSIST.......................................................
aga said avatukus uued instituudid ja õppetoolid (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi: 1) Närvikliinik ja neuroloogiakateeder (prof. L. Puusepa), 2)füsioloogia (M. Tiitso) 3)farmakoloogia (G. Barkan) õppetool. Alexander Lipschütz, Alfred Fleisch ja Maks Tiitso täiustasid füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate. Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid teadlased sisesekretsiooni, vereringe, hingamis- ja patofüsioloogia valdkondadele. Prof. Siegfried Loewe (1884-1963) pani aluse farmakoloogiainstituudi sõdadevahelisele edule. Loewe järglaseks oli Georg Barkan (1889-1946), kelle teadustöö keskendus biokeemiale (raua-
pidada tunnistuseks sellest on uute instituutide ja õppetoolide avamine (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi. Need on lisaks prof. L. Puusepa juhitavale närvikliinikule ja neuroloogiakateedrile, füsioloogia (M. Tiitso) ja farmakoloogia (G. Barkan) õppetoolid. Niisiis jätkus ka iseseisvas Eestis juba 19. sajandil Tartule kuulsust toonud füsioloogia- ja farmakoloogia-koolkondade edu. Tartu füsioloogidest ka rahvusvahelist tuntust omanud olid Alexander Lipschütz (1883-1974), Alfred Fleisch (1892-1973) ja Maks Tiitso (1900-1944). Kaks esimest jätkasid edukat teadlaskarjääri muu maailma ülikoolides Lipschütz Tsiilis, Santiagos, kuhu lahkus 1926. a, Fleisch Lausanne'is (lahkus 1932)
131720 7801252-1Tiirike 58.21138426.497028 131720 Nõo vald 27425 7400761-1Tiirimetsa 58.18106522.193219 27425 Salme vald 27426 7400762-1Tiirimetsa 58.18090122.193737 27426 Salme vald 33135 7400764-1Tiirimetsa 58.18090422.204912 33135 Salme vald 33136 7400763-1Tiirimetsa 58.18081622.205147 33136 Salme vald 20073 8600689-1Tiitsa 57.57276526.528828 20073 Mõniste vald 20397 8600688-1Tiitsa 57.57278926.528979 20397 Mõniste vald 131870 24515-1 Tiitso/Klau 59.46828725.152483 131870 Jõelähtme vald 20691 7400766-1Tika 58.45653722.708199 20691 Leisi vald 27427 7400765-1Tika 58.45625622.708053 27427 Leisi vald 20584 7000534-1Tikkaru 59.11177724.861444 20584 Juuru vald 20585 7000535-1Tikkaru 59.11208224.861111 20585 Juuru vald 28857 7800952-1Tiksoja 58.40833826.653817 28857 Tähtvere vald 29921 7800953-1Tiksoja 58.40859126.653323 29921 Tähtvere vald 24538 8600690-1Tikutaja 57
annaabi.ee 
